Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile esindajale ndajale toimetatud kätte muul viisil kui vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esi isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja I vahel on 13.06.2008.a sõlmitud liisinguleping nr. JER08-1472, milles pooled leppisid kokku kohustuslikuks maksetähtajaks 12 kuud ja igakuise liisingumakse. VÕS § 8 lg. 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks, VÕS §100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Maksete tasumata jätmisega on kostja endale lepinguga võetud kohustusi rikkunud olulisel määral. Juhindudes liisingulepingu p-st 11.2, teatas hageja kostjale I, et seoses lepingu olulise rikkumise tõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 12.02.2009.a. 15.06.2009.a. saatis hageja kostjale II kui käendajale teatise lepingu ülesütlemise kohta ja palus nõude rahuldada seitsme päeva jooksul. Kostja II oma kohustust ei täitnud. VÕS §101 lg. 1 p. 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg. 1 alusel võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaegu järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks 12.02.2009.a. Kostjad pole lepingut täitnud. Lepingu p 8.1 alusel kohustub liisinguvõtja rahaliste makseta tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas, kuid mitte vähem kui 10 eurot päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 13.02.2009.a. on tasumata summalt arvestatud viivist järgnevalt 13 152.38 x 0,15% = 19,73 krooni päevas x 123 päeva = 2 426,79 krooni. VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Võlasumma koosneb järgnevast: liisingujääk 7 421 krooni, käibemaks 1 335,78 krooni, liisingumaksete võlg 4 395 krooni ja 60 krooni, viivis 2 426 krooni ja 79 senti, leppetrahv 141,36 krooni, kokku 15 720 krooni 53 senti. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud kostja II käendusega. Käendaja vastutuse piirmäär lepingus on 31 418 krooni ja 54 senti. Liisingulepingu p 8.5.1.1 ja VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg. 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Hageja palub, juhindudes VÕS § 8 lg. 1, 65 lg. 1, 145 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p 1, 4,6, § 195 lg. 1,367 lg. 1, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingust nr. JER08-1472 tulenevalt kokku 15 720 krooni ja 53 senti,

millest liisingujääk 7 421krooni, liisingumaksete võlg 4 395 krooni, käibemaks 1 335 krooni ja 78 senti, leppetrahv 141 krooni ja 36 senti, viivis 2 426 krooni ja 79 senti ning kohtukulud. II.Asja II.Asja kohtulik menetlus ja maak maakohtu aakohtu otsuse põhjendused. Hagiavaldus on kohtule saabunud 03.07.2009.a. Kohus 09.07.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, määras toimetada hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult kohtule hagile vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule ei vastanud. 12.10.2009.a. määras kohus korraldada eelistung 30.11.2009.a., saatis menetlusosalistele kutsed ning hoiatas kostjaid eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostjad on politsei vahendusel kohtukutse kätte saanud, eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud. Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1 kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg. l sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, ja samas lg. 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja p. 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad on rikkunud raha maksmise kohustust. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad

põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna hageja poolt esitatud nõudes ja kirjeldatud alustel. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 4 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 94, 100, 113, 142, 145, sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. mail 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.