2-09-43111/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus OÜ B esitas 28.08.2009 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusaladeks on metallijäätmete käitlus ja investeerimis- ja finantstegevus. Majandustegevus seiskus 2009 juunikuus, mil Maksu- ja Tolliamet tegeles ettevõttes maksurevisjoniga. Lepingupartnerid on ettevõttele lepingud ülesöelnud ja käesoleval ajal ei toimu ettevõttes mingit majandustegevust. Võlgnik leiab, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik palub algatada OÜ B pankrotimenetlus. Kohus algatas 03.09.2009.a. OÜ B pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt pankrotiavalduse esitamise seisuga vara puudub, samas on võlgnikul kohustusi summas 21 390 572.73 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle jätkamine, ettevõtte tervendamine ja ei ole võimalik. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Raamatupidamisdokumentide uurimisel on selgunud, et esitamata on majandusaasta aruandes 2007.a., 2008.a. kohta , samuti puudub ettevõttes raamatupidamise arvestus 2009.a. kohta. Raamatupidamisdokumentide puudumine omakorda ei võimalda esialgselt selgelt väljendada s ettevõtte vara ja võimalikke rikkumisi ettevõtte juhtimisel, võimalike hagiavalduste esitamine nõuab õigusvastase teo, kahju ja põhjusliku seose tuvastamist ja nõude aluseks olevate asjaolude dokumentaalset tõendamist. Ajutise halduri hinnangul tuleb maksejõuetuse põhjuseks lugeda suuri ettevõtlusega seotud riskide võtmist, mis omakorda on kaasa toonud täiendavate kohutuste tekkimise Maksu- ja Tolliameti ees. Ajutine haldur märgib lisaks, et ettevõttes on 2009.a toimunud suures ulatuses sularahatehinguid 34 391 912 krooni ulatuses, mis kindlasti vääriksid õiguskaitseorganite uurimist. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla kas tagasivõitmise hagid, nõuded äriühingu juhtide vastu või muud asjaolud. Äriühingu tegevuses sellised juhtimisvead esinevad, kuid selged asjaolud, mis lubavad kindlat esitada tagasivõitmise hagisid on problemaatilised st vajavad tõendamist see tähendab ettevõtte dokumentaalrevideerimist erikontrolli käigus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ilma pankrotimenetluse kulude katteks vahendite saamiseta, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtuistung Kohtuistungil 12.10.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ilma pankrotimenetluse kulude katteks vahendite saamiseta, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub, samas on võlgnikul kohustusi summas 21 390 572.73 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus määras 12.10.2009 määrusega OÜ B pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul ega hiljem OÜ B pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtudeposiitkontole vahendeid ei laekunud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole ajutise halduri käsutuses oleva materjali alusel üheselt tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Erikontrolli, tuvastamaks maksejõuetuse tekkimise põhjusi ja aega, tagasivõitmisvõimalusi, samuti raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu ei olnud vahendite puudumise tõttu võimalik läbi viia. Toodud asjaoludel lõpetab kohus OÜ B pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 13 000 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et tasu ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 6 ja 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 1 alusel kuulub võlgnikult Raivo Piirla kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 000 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JM.