Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamise taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva päevast. ast. Kui apellant soovib asja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päev kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.10.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi O K vastu võlgnevuse 46 215.47 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 29.03.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx (edaspidi leping 1) krediidilimiidiga tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses intressiga 16%aastas. Kostja kohustus tagastama püsimaksena iga kuu 10.kuupäeval summas 200 krooni. Alates 10.11.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 10.03.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu p 8.3. järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 29.12.2006 sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping 2) summas 39 500 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.01.2011. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 09.kuupäeval summas 1 171.70 krooni. Alates 09.11.2007 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 09.03.2008 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva põhiosa ja intressi tagasimaksega. Lepingu 2 p 10. järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 29.02.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu 1 ja 2 võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 16.03.2008. Hageja ka hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, seejuures lisandub lepingust tulenevatele nõuetele kohtusse pöördumisel ka riigilõiv, mis nõutakse sisse kostjalt. Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole ka hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav.

17.03.2008 ütles hageja kostjale lepingud 1 ja 2 ennetähtaegselt üles. 21.05.2008 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xxxx alla. 04.04.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja ka menetluskulu (375 krooni) nõudes. 09.10.2009 jättis kohus maksekäsukiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Seisuga 20.10.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 46 215.47 krooni, millest: -lepingust 1 tulenev võlgnevus kokku 6 261.16 krooni; -lepingust 2 tulenev võlgnevus kokku 38 954.31 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 46 215.47 krooni väljamõistmist, samuti alates 21.10.2009 kuni põhinõude (37 433.85 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 7 875 krooni) kostjalt väljamõistmist ning nimetatud summas menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ka viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – krediitkaardi kasutamise leping ja laenuleping ja selle laenu tagastamise graafik; lepingute andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale väljastatud kirjalikud teated ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenukirjade koond; maksekorralduse riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 12.11.2009 kostja elukaaslasele A –L M ) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 25.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks.

Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 46 215.47 krooni, sellest põhivõlgnevus – 37 433.85 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates 21.10.2009.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 41768, 20.10.2009 riigilõivu tasumisest summas 7 500 krooni ja nr 03199 03.04.2008 riigilõivu tasumisest summas 375 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 06.aprillil 2010.a. Nooremreferent

Irma Külavee

Merle Kaegas Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.