2-09-20761/22 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistuse järgi on lapse M.K. vanemaks puudutatud isik T.K. (t.lk. 3). Avalduse kohaselt on puudutatud isik T.K. 05.05.2009 kirjutanud omakäelise avalduse lapsest loobumiseks ja nõusoleku lapse lapsendamiseks (tl. 5,6). Nimetatud avaldused on 06.05.2009 kinnitatud notariaalselt (tl.7). Avaldaja on esitanud taotluse T.K.`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse Monika suhtes. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 558 lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Lapsevanem T.K. oli kohtuistungitele kutsutud kohtukutsete kättetoimetamisega isiklikult 08.07.2009 ja 09.11.2009 (tl. 34, 63) ning 23.09.2009 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (tl. 55). Puudutatud isik ei ole kohtuistungitele ilmunud, puudutatud isik oli kohtus üle kuulatud 04.11.2009 pärast esimest kohtuistungit (tl. 64). Puudutatud isiku sõnade kohaselt ei saanud ta notari juures aru, mis toimub, kuid nagu nähtub toimiku materjalidest, on 05.05.2009 avaldused kirjutatud tema poolt omakäeliselt, vene keeles. Sellest lähtuvalt ei ole kohane puudutatud isiku väide selle kohta, et ta ei saanud toimingust aru. Puudutatud isik oli nõus lapse äravõtmisega, kuid mitte vanema õiguste äravõtmisega. Samas, nagu nähtuv avaldaja poolt kohtule 03.08.2009 ja 09.11.2009 esitatud täiendustest (tl. 35-44, 65-68), ei ole T.K. kordagi külastanud oma lastekodus asuvat tütart, ta ei ole lapse vastu huvi tundnud. Laps M.K. on sündinud 04.05.2009, seega on ta 6-kuune. Viru Maakohtu 08. mai 2009 määrusega on lapse suhtes kohaldatud esialgset õiguskaitset ja laps on paigutatud Narva-Jõesuu lastekodusse. TsMS § 559 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.

Alaealine laps M.K. on sündinud 04.mail 2009. aastal, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 8. Vastavalt PkS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik T.K. on invaliid, tema töövõimekaotus on 60%. Kuigi tema kohta antud iseloomustused on positiivsed, on ta ise tunnistanud, et seoses tervisliku seisundiga ei ole võimeline oma last Monikat kasvatama (tl. 20, 21, 22, 64). Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Puudutatud isik T.K. on omakäeliselt kirjutanud avalduse lapsest loobumiseks ning andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks (tl. 20,21). 04.11.2009 ta küll muutis oma seisukohta, andes nõusoleku lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta, märkides, et soovib tulevikus ise oma last kasvatada kui olukord muutub. Samas märgib ta , et tema invaliidsus on püsiv(tl 64). Narva-Jõesuu Lastekodu 02.09.2009 teate kohaselt asub laps M.K. alates 2009.a. juunikuust Narva-Jõesuu Lastekodus, lapse ema ei ole lapse vastu huvi tundnud ega last külastanud. PkS § 54 lg 3 kohaselt, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus, lõike 5 kohaselt, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab avalduse ja võtab T.K.`lt ära vanema õigused lapse suhtes. Antud olukorras on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides, sest edaspidi lapse huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab T.K. lapse suhtes kõik õigused. Pärast lapsest loobumise tinginud asjaolude muutumist võib ta pöörduda Kohtla-Järve linna ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks. Vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks panna Eesti Vabariigi kanda. Marge Tamme Kohtunik