Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.10.2009 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi R T` vastu 37 843.10 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Sampo Pank (reg.-kood 10040839) ja kostja R T sõlmisid 18.09.2006 järelmaksukrediidi lepingu nr. 482JM20610751, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjale lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama vastavalt lepingu põhitingimustes fikseeritud tagastamise tingimustele täies osas. Kostja kinnitas allkirjaga lepingus sõlmimist, on tunnistanud lepingu põhitingimuste ja üldtingimuste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele. Kostja on kasutanud AS Sampo Pank võimaldatud limiiti kokku summas 26 358.61 krooni. Kostja kohustus tagastama kasutatud limiidi igakuiste kuumaksetena lepingus sätestatud summas ja kuupäevadel. AS Sampo pank arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule intressimääraks 16% aastas. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust tagastada kasutatud limiiti igakuiselt ettenähtud tähtajaks. Lähtudes kostja korduvatest rikkumistest ja juhindudes järelmaksulimiidi lepingu üldtingimustest p 8.1.2 lõpetas AS Sampo Pank limiidilepingu ennetähtaegselt, s.o. enne limiidilepingu lõppemist ning nõudis kasutatud limiidisumma ja lepingu rikkumise korral poolte vahel lepingus kokkulepitud kõrvalnõuete tasumist. Vastavalt lepingule oli poolte vahel ka kokku lepitud, et maksete tähtajaks tasumata jätmisel või maksete mittetäielikul tasumisel, kohustub kostja pangale maksma viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest õigusaktidega tarbijakrediidilepingule kehtestatud minimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele teinud.

ei ole kostja võlgnevuse likvideerimiseks midagi

28.11.2007 loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt limiidilepingust tuleneva nõude tasumist ja esitas kostjale lepingus toodud aadressil võlgnevuse tasumise teatised, kuid hagi esitamiseni ei ole kostja kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. 14.07.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts.asi nr 2-08-55364), mis jäeti Viru Maakohtu 01.10.2009 kohtumäärusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja tugineb oma nõudes VÕS 415 lg 1, 76 kg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 sätestatule ning taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 37 843.10 krooni väljamõistmist, millest võlgnevuse põhisumma moodustab 26 358.61 krooni, viivised hagi esitamise seisuga 8 514.77 krooni ja intress summas 2 969.72 krooni.

Lisaks nimetatule taotleb hageja TsMS § 367 tulenevalt kostjalt viiviste väljamõistmist alates 21.10.2009 (hagi esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni 0,044% päevas tasumata võlasummalt. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud limiidilepingust ja selle üldtingimustest, teatest lepingu ülesütlemise kohta, teatisest nõude loovutamise kohta, hageja poolt kostjale edastatud võlateatisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on hagiavalduses märgitud aadressil kätte antud allkirja vastu 14.11.2009 edasiandmiseks kostjale. Dokumentide vastuvõtjaks on olnud kostja ema. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 27.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata limiidilepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks tema poolt kasutatud limiidi tagasimaksed. Võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisekorral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 94 alusel arvutatakse viivist lähtuvalt seadusest ja lepingust.

Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 37 843.10 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 26 358.61 krooni, hagiavalduse koostamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8 514.77 krooni ja intress summas 2 969.72 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja nõudele tuleb seega TsMS § 367 kohaldamisel kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest (arvestatud alates 21.10.2009) kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt (summalt 26 358.61 kroonilt) hagiavalduses märgitud määras – 0,044% päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 14 263.59 krooni, sellest 6000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 263.59 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 8000 krooni moodustab hageja tasutud õigusabikulu (koos käibemaksuga).. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 5. jaanuaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.