Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.09.2009 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtusse hagi K K`i vastu 9513 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Viasat ja kostja sõlmisid 28.03.2005 lepingu, millega AS Viasat võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. AS Viasat on võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid kasutatud teenuste eest tasumiseks. Kostja on kasutanud talle osutatud teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata midagi võlgnevuse likvideerimiseks teinud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas kostjale tasumiseks esitatud arvetel. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 4757 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisekorral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 94 alusel arvutatakse viivist lähtuvalt seadusest ja lepingust. AS Viasat tüüptingimuste p 7.3 järgi oli poolte vahel viivitusintressis kokku lepitud 0,1% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt viivise tasumist summas 4756 krooni. Samuti on kostja AS Viasat tüüptingimuste p 7.3 alusel kohustunud tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused.. Kostja AS Viasat meeldetuletuskirjadele ei reageerinud ning AS Viasat loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt suuliselt ja kirjalikult nõude tasumist, kuid hagi esitamiseni ei ole kostja kohustist täitnud. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6, 113 sätetele. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja kostja vahel sõlmitud lepingutest, arvetest ja viivise arvestusest, samuti nõudeloovutamise teatisest ja võlateatisest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 04.11.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 18.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks.

Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest. Võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 9513 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 4757 krooni ja viivis 4756 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 3 500 krooni, sellest 1000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 2500 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (1083.33 krooni) moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes Kohtuotsus jõustus 31. detsembril 2009.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.