2-09-43934/10 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga xxxx ning ta on korteriühistu liige. Korteriühistu põhikirja alusel on kostja kohustatud kommunaalteenuste eest regulaarselt tasuma üks kord kuus hiljemalt kuu viimaseks päevaks. Kostja pole oma kohustust täitnud. 30.06.2009.a. esitas kostja maksegraafiku, milles lubab võla likvideerida tähtajaga 28.02.2010.a. igakuiste maksetena 535 krooni kuus. Kostja pole maksegraafikut täitnud. Hageja poolt esitatud arved on tasumata. Viimane makse toimus 16.10.2008.a. Kostja võlgnevus hagejale on 5 634 krooni ja 80 senti. Vastavalt üldkoosoleku 26.09.2004.a. otsusele kohustub kostja kommunaalmaksete tähtaja ületamisel tasuma viivist 0,7% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja viivisevõlg hagejale on 4 560 krooni ja 70 senti. Hageja palub kostja L V-T’ilt hageja KÜ Lennuki 2 kasuks välja mõista võlgnevus summas kokku 10 195 krooni ja 50 senti, millest põhivõlg 5 634 krooni ja 80 senti ning viivised 4 560 krooni ja 70 senti, samuti hagi esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 1 200 krooni. II. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. arutelu. Kohus 15.09.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile kohtu määratud ajaks ei esitanud ning 02.11.2009.a. määras kohus korraldada asja eelistung. Eelistungil hageja esindaja jääb oma nõude juurde, palub hagi rahuldada, sest kostja pole aasta jooksul teenuste eest tasunud, kuigi on palka saanud. Samas kohtus on veel teinegi hagi tema vastu samases nõudes. Hageja palub hagi tervikuna rahuldada, sest viivis on ette nähtud selleks, et tagada liikme polt tema kohustuste täitmine. Kõik pingutavad, aga kostja mitte. Viivist vähendada võib ainult korteriühistu juhatus. Kostja ütleb, et on hagiga nõus, nõue vastab tegelikkusele, kuid pole olnud raha, et arveid tasuda. Kostja selgitab, et alates 18.11.2009.a. on nad mõlemad abikaasaga koondatud, tööd ei ole. Endisest töökohast on palk mõlemal saamata, maksti ainult tehtud tundide eest 500-600 krooni kaupa. Ülal on pidada 14-aastane laps, kes käib koolis. Mõlemal abikaasaga on peal pangalaen ja laenumaksetes on ka juba võlgnevus. Laenulepingute järgi on kummalgi vaja umbes 2 000 krooni kuus maksta. Mõlema vanemad ka aitavad, sest muidu välja ei tule. Kostja on nõus põhivõlaga, palub arvestada majanduslikku olukorda ja viivist vähendada. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära pooled, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud Poolte suhetele kohalduvad korteriühistuseaduse sätted. Kostja korteriomanikuna on korteriühistu liige. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja esitas kostjale arved, kostja pole arveid tasunud. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise

kohta muusuguseid kokkuleppeid kostja ei esitanud. KÜS § 13 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hagi tõendavad dokumentaalsete tõenditena Korteriühistu Lennuki 2 põhikiri, arved, viivise arvestus, maksegraafik, teated, kostja vastus hagejale, riigilõivu tasumise dokument. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada põhivõla nõudes summas 5 634 krooni ja 80 senti, TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kirjalikus vastuses kohtule, kuid mille ta esitas alles eelistungil. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool tõendab oma väiteid või vastuväiteid. Kostja on põhistanud oma majanduslikku olukorda, millest tulenevalt ta ei suuda oma kohustusi täita. Kohus leidis, et võttes arvesse kostja taotlust viivise vähendamiseks ja tema majanduslikku olukorda, on põhjendatud nõutavat viivist vähendada ja mõista kostjalt hageja kasuks ja viivise katteks välja 1 000 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kokku summas 6 634 krooni ja 80 senti, millest 5 634 krooni ja 80 senti põhivõla katteks ja 1 000 krooni viivise katteks. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 200 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 13 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: