2-09-38788/4 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 07.08.2009.a. esitas HOÜ juhatuse liige avalduse HOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad HOÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda HOÜ täita võlausaldajate nõudeid. 07.08.2009.a. seisuga on osaühingul vara 606 286 krooni, millest 600 000 krooni moodustab nõue üürileandja vastu. Kohustusi on pankrotiavalduse esitamise hetkega kokku 861 384 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. 21.09.2009.a. algatas kohus HOÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks A Aro. Ajutise halduri aruanne HOÜ asutati juunis 2007.a. Ettevõtte põhitegevusalaks on toitlustusteenus. Osanik ning juhatuse liige on MB(isikukood xxx). Muudatusi juhatuse koosseisus ja osanike nimekirjas pole toimunud. Saamaks korralikku ettekujutust võlgniku majandusseisundist analüüsis ajutine haldur 2008.a. majandusaasta aruannet ning 2009.a. esimese poolaasta bilanssi. Majandustegevuse 2008.a. aruandest nähtub, et võlgnikul oli 31.12.2008.a. seisuga lühiajalisi kohustusi summas 17 650 krooni ning käibevara 24 621 krooni. Ettevõtte likviidsuskordaja (käibevarad/lühiajalised kohustused) 2008.a. lõpul oli 1,39. Kuna likviidsuskordaja jäi 1 ja 1,6 vahele, siis on ajutisel halduril põhjust lugeda ettevõtte majandusseisu rahuldavaks. Siinjuures märgib ajutine haldur, et 2008.a. majandusaasta aruanne oli esitatud valesti, eirates Eestis kasutuse olevat Raamatupidamise Head Tava. Võlgnik on 2008.a. jooksul maha müünud põhivara väärtusega 338 983 krooni. Samal ajal kasumiaruandes ei ole kuskil kajastatud kasumit ega kahjumit põhivara müügist, vaid põhivara müügi väärtuses on lisatud ettevõttele tegevuskulusid. Olenemata valest kirjendamisest kasumiaruandes jääb ajutisele haldurile mulje, et põhivara müüdi maha bilansilise väärtusega, mida ilmestab rahavoogude aruandes nähtav 338 983 kroonine positiivne rahavoog materiaalse põhivara müügist. Sellisel juhul ei tohiks kasumiaruandes näidata selles summas tegevuskulusid ning ettevõtte kasum peaks kasvama 31 kroonilt 339 014 kroonini. Lisaks eelnevale probleemile juhib ajutine haldur tähelepanu ka arusaamatule tulule muude finantstulude real summas 504 309 krooni. 2008.a. majandusaasta (kalendriaasta) käive oli 624 615 krooni, kasum 31 krooni, bilansimaht 624 621 krooni ja osakapital 43 171 krooni. 30.06.2009.a. seisuga oli omakapital -91 840 krooni, lühiajalisi kohustusi oli võlgnikul 88 287 krooni ja pikaajalisi kohustusi 609 839 krooni, käibevara oli 6286 krooni, millest 5000 krooni moodustas tooraine. Seega 30.06.2009.a. seisuga oli võlgniku olukord raske, omakapitali suurus ei vastanud äriseadustiku (ÄS) §-3 136 sätestatule ning ettevõtte oli sisuliselt maksejõuetu. Võlgnik säilitas likviidsuse ainult tänu püsivale kliendivoole, kuid kliendivoo vähenedes tekkis võlgnevus ka hankijate ees. 2(4)

Võlgniku majandustegevus peatus täielikult juunis 2009.a. Juhatus on töötajatega töölepingud lõpetanud. Töötajatele võlgnevused puuduvad. Lähimate kuude või aasta jooksul majandustegevuse taastamine ei ole ajutise halduri hinnangul mõeldav. Arvestades asjaolu, et võlgniku varad ei kata kohustusi ja majandustegevus on lõppenud, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine – välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara ja äriühingu majandustegevusega tutvumisel on alust arvata, et puudub vara tagasivõitmise võimalus. Kuna HOÜ-l puudub märkimisväärne vara (pangaarvetel 363 krooni), on ajutine haldur seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Kohtuistung Kohtuistungil 16.11.2009.a. jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 698 126 krooni ja vara 363 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt põhjustas maksejõuetuse turumuutus autode ostu-, müügi- ja vahendustegevuses. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole haldurile teadaolevalt kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 9000,00 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitist 250,00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult HOÜ-lt ja võlgniku juhatuse liikmelt MB’lt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 9000,00 3(4)