Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

krooni ja 10 senti) krooni kanda Peeter Sepper’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx ja kulutuste hüvitis summas 4127,90 (neli tuhat ükssada kakskümmend seitse krooni ja 90 senti) krooni kanda OÜ Haldur arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Asjaolud ja avaldus 20.10.2009.a. esitas võlgnik kohtule avalduse OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt oli osaühingu majandustegevus pikka aega kasumlik ja maksevõime normaalne. Alates 2000.a. oli osaühingu põhitegevuseks toitlustusasutuse pidamine Tallinnas Xxx asuvas ärihoones ja kateringi teenuse pakkumine. Seoses majanduskriisiga vähenes aga tellimuste arv drastiliselt ja seoses küllalt suurte püsikuludega (ruumide rent ja tööjõukulud) lõppes 2008 majandusaasta liigi poole miljoni krooni suuruse kahjumiga. Saades aastaaruande koostamisel ja kinnitamisel pildi osaühingu majanduslikust olukorrast ja äritegevuse jätkamise perspektiivitusest, otsustasid osanikud 03.04.2009.a. tegevuse lõpetada ja äriühingu likvideerida. Likvideerijaks määrati KT. Võlgniku vara koosneb põhiliselt nõuetest kolmandate isikute vastu ning kohustused põhiosaniku poolt osaühingule raha laenamisest tulenevast nõudest, maksuvõlast, üürivõlgnevusest ja võlgnevusest hankijatele. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetus on püsiv. Harju Maakohtu 22.10.2009.a. määrusega algatati OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja nimetati kirjaliku nõusoleku alusel ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Ajutise halduri aruanne OÜ H (likvideerimisel) kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 28.11.1996.a., ettevõtteregistrisse oli ta registreeritud 1992.a. Võlgniku põhitegevusala tegutsemisperioodi vältel oli toitlustamine. Töölepingu alusel töötas äriühingus erineval ajal erinev arv töötajaid sõltuvalt töömahust, kuid mitte rohkem kui 7. Töölepingu alusel töötas ka juhatuse liige KT. Andmed võlgniku varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud: Käibevara kokku 64 488,44 krooni (s.h nõuded ostjate vastu summas 45 042,44 krooni ja muud lühiajalised nõuded summas 19 446,00 krooni). Põhivara kokku 0,00 krooni. Kohustused kokku 587 881,61 krooni. Nõuded ostjate vastu summas 45 042,44 krooni koosnevad toitlustusteenuse osutamise eest arved tasumata jätnud isikute vastu olevatest nõuetest. Samas on juhatuse liikme seletuse kohaselt võlgnikul võimatu nõuet esitada asjaolul, et nõuete aluseks olevad dokumendid-allkirjad toitlustusteenuste ostmise kohta on koos arvetega üle antud võlgnikele ning seetõttu puudub 2(4)

võimalus dokumentaalselt tõendada neid nõudeid. Teisalt on osa võlgnikke esitanud nõuete suhtes vastuväiteid. Nõue summas 19 446,00 krooni on üüri deposiit. Seda üürileandjalt välja nõuda ei saa, sest temal on omakorda suurem üürinõue võlgniku vastu. Üks pooltest peaks tegema teisele tasaarvestusavalduse. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et nõuded võlglaste vastu on lootusetud või on nende osaline kohtulik sissenõudmine seotud kulutustega, mida võlgnik teha ei saa. Arvestades asjaolu, et pankrotivõlgnikul vara puudub, varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused olemasolevatel andmete kohaselt puuduvad ning ei ole tuvastatud muude varaliselt hinnatavate hagide esitamise aluseid, s.h ka juhatuse liikme vastu, tuleb järeldada, et kuigi võlgnik on maksejõuetu, ei ole alust pankroti väljakuulutamiseks, sest puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katmiseks ja varade tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas prognoosida pankrotimenetluse võimalikke kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta: arvestades asjaolu, et puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ja majandustegevuse taastamiseks ning juhatuse liige on esitanud pankrotiavalduse, on võlgniku tervendamine ja lõppenud majandustegevuse jätkamine võimatu. Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteotunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta: makseraskused tekkisid 2008.a. ja alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a. esimesel poolaastal. Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Konkreetselt põhjustasid maksejõuetuse 2008.a. alguse saanud toitlustusteenuse ja kateringiteenuse ostjate arvu ning ostude nominaalväärtuse vähenemine ja samuti iga-aastane üürikulu lepingupõhine suurenemine. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikmete tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Vara puudumise tõttu ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Suurimad võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet ja AS Eesti Meedia ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt võimalikult määratavat summat. Lähtuvalt eeltoodust teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil 17.11.2009.a. kandis ajutine haldur ette oma aruande sisu. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad-osanikud ei ole nõus hüvitama pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise palus haldur välja mõista riigilt. Võlgniku esindajad nõustusid ajutise halduri aruandega ja kinnitasid, et ajutise halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulude katteks vahendid puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (587 881,61 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku 3(4)

maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on kandnud pankrotimenetluses kulutusi summas 4127,90 krooni. Töötasuks palub ajutine pankrotihaldur määrata 1872,10 krooni, s.o 6000,00 krooni – hüvitis summas 4127,90 krooni. OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohus lõpetab OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri Peeter Sepper’i tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kogusummas 6000,00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KT’ile.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.