2-08-52806/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 06.08.2008.a esitas OÜ A Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AI ’i vastu. 08.06.2009.a andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.06.2009.a esitas OÜ A kohtule hagi AL ’i vastu 10 573,06 krooni põhivõla, 2 432,67 krooni intresside, 1 152,32 krooni viiviste, 3 119,05 krooni kahju hüvitamise ja 1 000,00 krooni leppetrahvi nõudes. 12.10.2009.a avaldusega loobus hageja kahju hüvitamise nõudest ja suurendas intressinõuet summale 3 037,66 krooni ja viivisnõuet summale 1 457,28 krooni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulimiidilepingust . lepingu kohaselt võimaldas pank kostjal järelmaksulimiidisumma (10 000 krooni) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud summa tagastama igakuiste maksetega 170 krooni. Kostja on lepingut rikkunud ning jätnud järelmaksulimiidi tagastamata. 06.02.2008.a ütles AS Sampo Pank lepingu üles teavitades sellest kostjat kirja teel. 04.08.2008.a loovutas AS Sampo Pank nõude OÜ-le A. Menetluskulud, s.h maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 750,00 krooni ja õigusabikulud 4 189,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 22.10.2009.a TsMS § 322 lg 1 alusel kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. OÜ A nõude AI’i vastu 10 573,06 krooni põhivõla ja 1 457,28 krooni viivise saamiseks materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. OÜ A nõude AI’i vastu 3 037,66 krooni intresside ja 1 000,00 krooni leppetrahvi saamiseks jätab kohus rahuldamata, kuna nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt ütles AS Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu 06.02.2008.a üles teatedes sellest kostjat kirja teel. Hageja nõuab kostjalt vastavalt sõlmitud lepingule intresside tasumist perioodi eest 09.04.2008.a kuni 12.10.2009.a. Tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemisel vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 on samad tagajärjed, mis kaasnevad üldiselt laenuvõi krediidilepingu ülesütlemise korral. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Lõikes 3 sisaldub imperatiivne põhimõte tähendab eelkõige, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral lõpeb krediidiandjale tagasimaksmata krediidilt intressi maksmise kohustus tuleviku suhtes ning lepingupooled ei saa kokku leppida, et intressi maksmise kohustus kestab edasi kuni krediidi tagasimaksmiseni krediidiandjale. Sisuliselt asendub tagasimaksmata krediidi osas krediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus viivise maksmise kohustusega VÕS § 415 lg 1 sätestatud korras. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-06. Kuivõrd käesoleval juhul on VÕS § 32 ja 402 tähenduses tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis on kohus seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab kostjalt intressi perioodi eest pärast lepingu ülesütlemist, tuleb OÜ A 3 037,66 krooni suuruse intressi nõue AI’i vastu jätta rahuldamata. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-120-08 jõudnud järeldusele, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et OÜ A 1 000,00 krooni suurune leppetrahvi nõue AI’i vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna selle nõudmiseks puudub õiguslik alus.