Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
24. november 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-24931
Tsiviilasi
S G hagi ASTK vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks töötaja algatusel ja hüvitise väljamõistmiseks 75 252 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja S G (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
kostja ASTK(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja T Mangusson 21.10.2009.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.05.2009.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmiti poolte vahel 13.01.1993.a tööleping. Hageja töötas meistrina Mustamäe katlamajas. Tööleping lõpetati 29.04.2009.a töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel. Hagejale heideti ette masuudi hoiulepingu tingimuste mittetäitmist. Hageja ei ole töölepingu lõpetamisega nõus. Hagejat ei ole hoiulepingu tingimustega tutvustatud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja põhiliseks tööülesandeks oli Mustamäe katlamaja masuudimajandi töö korraldamine. Hagejale määrati distsiplinaarkaristus, kuna ta ei täitnud oma tööülesandeid ja tekitas sellega kostjale kahju. Hageja võttis hoiule masuuti omamata selle kohta seaduses ettenähtud saatedokumente ja teades, et masuut ei vasta kehtivatele normidele liigse veesisalduse tõttu. Kostja mahutites on 980 tonni Eestis käitlemiseks keelatud masuuti. Hageja oli hoiulepingu tingimustest teadlik. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures meistrina Mustamäe katlamajas. Töölepingu kohaselt oli hageja tööülesandeks ka Mustamäe katlamaja masuudimajandi töö korraldamine. Hageja ametijuhendi kohaselt oli tema tööülesanneteks muuhulgas masuudi laadimise, hoidmise ja arvestuse korraldamine. Vastavalt töölepingule oli hageja põhipalk 9588 krooni kuus, millele lisandus meritpalk 2954 krooni kuus. 28.04.2009.a käskkirjaga määras kostja hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel 30. aprillist 2009.a. Käskkirja kohaselt on hageja võtnud AS-ilt Z hoiule masuuti, mille kohta ei ole küsitud päritolusertifikaati. Kütuse kohta esitatud katseprotokollid ei olnud nõuetekohased. Raske kütteõli veesisaldus ei tohi ületada 1 %. Antud juhul oli veesisaldus sellest oluliselt suurem. Seetõttu on kostja kandnud varalist kahju. 22.05.2002.a on kostja ja AS Z sõlminud hoiulepingu, mille kohaselt kostja võtab AS-ilt Z hoiule naftasaadusi. Nimetatud lepinguga kohustus kostja vastu võtma ja hoidma AS-i Z poolt üleantavaid naftasaadusi Eesti Vabariigi seadustele vastavate kaubasaate dokumentide, kvaliteedi sertifikaadi ja laboratoorse kontrollanalüüsi tulemuse alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma seisukohta, et hageja oli nimetatud lepingu tingimustest teadlik. Kostja tootmisdirektor V. M 24.03.2009.a selgitus distsiplinaarmenetluse komisjonile ei kinnita seda väidet kohtu hinnangul piisavalt. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.06.2003.a määruse nr 97 „Nõuded vedelkütusele“ lisa 4 kohaselt võib raske kütteõli veesisaldus olla maksimaalselt 1 %. 31.03.2009.a katseprotokolli kohaselt oli kütuse veesisaldus 9,6 %. Seega rohkem lubatust. AS Z esitas kütuse toomisel 19.08.2008.a katseprotokolli nr 052-3401-08, mille kohaselt oli kütuse veesisaldus 0,15 %. Kostja keemialabori vedelkütuse analüüsidest nr 39-42 selgub, et AS-i Z poolt toodud kütusest on võetud kütuse proove ajavahemikel 24.09.2008.a06.10.2008.a ning analüüside kohaselt oli kütuse veesisaldus vahemikus 1,33 % kuni 9,16 %. Seega üle lubatu. Vedelkütuse analüüsidest nr 39 – 41 selgub, et kütuse proovid võttis hageja.
Seega oli hageja teadlik, et AS-i Z poolt toodud kütus ei vasta seaduse nõuetele. Sellest hoolimata jätkas hageja AS-ilt Z kütuse vastuvõtmist. Kuigi AS Z on esitanud ka 18.02.2009.a katseprotokolli, mille kohaselt oli veesisaldus kütuses 0,15 %, oli hagejal põhjus kütuse kvaliteedis kahelda. Seda seetõttu, et 2008.a sügisel ei kinnitanud kostja keemialabori analüüsid AS-i Z poolt esitatud katseprotokolli andmeid veesisalduse osas. Tulenevalt vedelkütuse seaduse § 9 lg 1 tõendab kütuse vastavust kehtestatud nõuetele vastavussertifikaat või kütuse nõuetele vastavust kinnitav sertifikaat, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis. Sellest tulenevalt oli hagejal võimalus nõuda kütuse kvaliteedi kontrollimiseks sertifikaati. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Vastavalt TLS § 103 lg 1 on tööandjal õigus lõpetada § 86 p 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Vastavalt TLS § 103 lg 2 võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kuna hageja ametijuhendi kohaselt oli tema tööülesanneteks muuhulgas masuudi laadimise, hoidmise ja arvestuse korraldamine, siis oli tema kohustuseks ka tagada, et hoiustamiseks võetava kütuse kvaliteet vastaks seaduse nõuetele. Kuna hagejale sai teatavaks, et AS-i Z poolt 2008.a sügisel toodud kütus ei vastanud kvaliteedi nõuetele, siis oleks hageja pidanud järgnevate kütusetarnete puhul põhjalikumalt kontrollima kütuse kvaliteeti. Nagu ülal märgitud, oli hagejal võimalus nõuda AS-ilt Z kütuse sertifikaati. Hageja seda aga ei teinud. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei kontrollinud piisavalt AS-ilt Z hoiustamiseks võetava kütuse kvaliteeti, siis on hageja jämedalt rikkunud töökohustusi. Sellest tulenevalt oli töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 6 alusel põhjendatud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.