Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 23.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-26414/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1113

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Täisühing Olde Ühistalu10207469(Kostja)Factum Inkasso OÜ11506563(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

Määruse tegemine

nr 2-09-26414 Factum Inkasso OÜ versus Olde Ühistalu TÜ; võlgnevuse nõue; tsiviilasja hind 95 225 krooni eelmenetluses

Kohtunik

Helle Tamm

Hageja

Factum Inkasso OÜ (registrikood 11506563; aadress Paavli 6A, Tallinn 10142) Gunnar Linnask (Paavli 6A, Tallinn 10142)

Hageja esindaja Kostja

Kostja esindaja

Olde Ühistalu TÜ (registrikood 10207469; aadress Metsla küla, Tarvastu vald, Viljandimaa 69701); täisosanikud Jüri Järv ja Ljubov Järv vandeadvokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1.Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja Olde Ühistalu TÜ tasub hageja Factum Inkasso OÜ-le põhivõla 95225 krooni, viivise 10500 krooni, 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust 5225 krooni ja 1⁄2 hageja kohtumenetluse kuludest 5125 krooni s.o. kokku 116075 krooni võrdsetes osades igakuuliselt s.o. 16582.14 krooni iga kuu 25.-ks kuupäevaks hageja Factum Inkasso OÜ arveldusarvele 10220085490010 SEB Pangas 7 kuu jooksul 25.novembrist 2009.a. alates.

1.2.Hageja loobub viiviste 97103 krooni ja 1⁄2 riigilõivu 5225 krooni ning kohtumenetluse kulude 5125 krooni nõudest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 2 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 04.06.2009 tasutud riigilõivust 10450 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 5225 krooni. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja esitas taotluse Tartu Maakohtu 10.06.2009.a. kohtumääruse alusel kostja kaasomandis olevale kinnisasjale nr. 3460639 (Riibu Teraviljaait) hageja kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist summas 40000 krooni käesoleva kompromissilepingu kohtuliku kinnitamise jõustumisel ja kostja omandis olevale kinnisasjale nr. 1784304 hageja kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist summas 55225 pärast kostja poolt viimase makse tegemist võla täielikul tasumisel, esitades siis koheselt nende tühistamiseks kohtule ja kinnistusametile vastava taotluse. Hageja taotleb vastavalt kompromissi p. 1.5 sätestatule kustutada kostja kaasomandis oleval kinnisasjal nimetusega Riibu Teraviljaait, registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonnas nr. 3460639 all, hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 40000 krooni ja saata kohtumäärus nimetatud osas täitmisele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonnale. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).