Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagatagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajavajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. krooni Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.08.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi L B`i vastu võlgnevuse 42 030.32 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 1) Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 29.11.2006 Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx (xxxxx) (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner krediitkaardi ja võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt püsimakseid, mille suuruseks määrati lepingus 500 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. Alates 10.01.2008 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 10.03.2008 püsimakseid ei maksnud, olles viivituses 3 üksteisele järgneva püsimakse tasumisega. Lepingu 1 p. 8.2. järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. 2) 23.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev*, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxx ja võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Kostja kohustus kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 01. kuupäeval. Alates 01.12.2007 jäi kostja intressi maksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 01.04.2008 intressimakseid ei tasunud. Lepingu 2 p 5.7. järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates vastavalt lepingu p 5.8 VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 3) 06.08.2007 sõlmisid AS Hansapank ja L B laenulepingu nr xxxxx (edaspidi leping 3) summas 10 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.09.2008. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval summas 929.83 krooni. Alates 01.12.2007 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 01.04.2008 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva põhiosa ja intressi tagasimaksega. Lepingu 3 p 10.1. järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määras. 20.03.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 04.04.2008. Hageja ka hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, seejuures lisandub lepingust tulenevatele nõuetele kohtusse pöördumisel ka riigilõiv, mis nõutakse sisse kostjalt.

08.04.2008 ütles hageja lepingud üles. 24.04.2008 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxx alla. 20.05.2008 sulges hageja lepingu nr 2 kasutuslimiidi ja kandis võla üle uue lepingu nr xxxxx alla. Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole ka hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 17.03.2008 esitas hageja kohtusse 2 maksekäsu kiirmenetluse avaldust võlgnevuse summas 36 356.25 krooni ja menetluskulu summas 334 krooni väljamõistmiseks. 15.07.2009 jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldused rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 17.07.2009. Seisuga 17.08.2009 moodustab kostja võlgnevus kolme lepingu järgi hageja ees kokku 42 030.32 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 ja 177 sätetele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 42 030.32 krooni väljamõistmist, samuti alates 18.08.2009 kuni põhinõude (34 875.41 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas; hetkel määr 0,022%). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude summas 7 834.00 krooni kostjalt väljamõistmist ning nimetatud summas menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ka viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – krediitkaartide lepingud, lepingute järgi sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus, laenuleping ja selle laenu tagastamise graafik; lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale väljastatud kirjalik teade ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõudekiri, kohtumäärus 15.07.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest, maksekorraldus riigilõivu tasumisest; hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 05.11.2009 kostja emale (J B ) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 19.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest.

Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressid ja laenu tagasimaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtaegadeks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 42 030.32 krooni, sellest põhivõlgnevus moodustab 34 875.41 krooni ning summa 7154.91 krooni moodustavad kokku viivis, intressid ja menetlustasu võlgnevuse osas kirja saatmise eest). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates - 18.08.2009.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 35943, 17.07.2009 ja nr 04350, 17.04.2009 riigilõivu tasumisest kogusummas 7 834krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 24.detsembril 2009.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.