2-09-44100/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. HIT OÜ esitas 03.09.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Äriühing on tegutsenud alates 2006 aasta septembrist. Tegevusvaldkonnaks oli põhiliselt marketing ja PR, ärikonsultatsioonid, uute brändide loomisele kaasaaitamine, professionaalne ürituste korraldamine, koostöö teleproduktsiooni firmadega. Alates 01.04.2007.a. alustas ettevõte Eesti turul uue ja ainulaadse teenuse pakkumisega, milleks oli elustiili konsultatsioon ja elustiili lahenduste pakkumine. Teenus oli Eesti turul ainulaadne ning konkurents puudus. 2008. aastal langes võlgniku majandusaasta müügitulu drastiliselt ja moodustas kokku aasta lõikes summa 1 218 243 krooni. Kahjumiks moodustus aruandeaasta lõppedes -254 332 krooni. Ettevõtte juhatus hindab kahjumi tekkimises põhiliseks faktoriks klientide kadumist ja vähest huvi ettevõtte teenuste vastu, kuna majandusseis kogu riigis andis jahenemismärke. Samuti korraldati üritusi vähem, mis oli võlgnikule oluliseks sissetuleku allikaks. 2009. aasta seisuga moodustasid võlgniku kohustused kokku 770 112 krooni. Harju Maakohus algatas 15.09.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri A Leismanni ettekande kohaselt võlgnik on kantud äriregistrisse 01.08.2006.a. Ettevõtte registriaadress on Xxx. Kehtiv põhikirja redaktsioon on alates 11.09.2006.a. Juhatuse liikmed-osanikud: HT, isikukood xxx, elukoht Xxx. Osakapitali suurus: 40 000,00 krooni. Põhitegevusalad on olnud 2008.a. majandusaasta aruande, tegevusaruande ja äriregistri andmete järgi üritusturundus ürituste korraldamine, PR- ja marketingiteenused. Võlgniku on tegutsev alates 2006 aasta septembrist. Ettevõtte põhitegevusalaks on näituste, messide, konverentside korraldamine. Ajutine haldur esitas kirjalikud järelpärimised OÜ O varade ja võlgade väljaselgitamiseks järgnevalt: Tallinna Äripank AS, ARK, Balti Investeeringute Grupi Pank AS, Hansa Liising Eesti AS, Swedbank AS, Justiitsministeeriumi täitemenetluste register, Krediidipanga Liisingu AS, Eesti Krediidipank AS, Põhja Maksukeskus, Nordea Pank Eesti filiaal, AS Parex Pank Eesti filiaal, Marfin Pank Eesti AS, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS SEB Liising, AS SEB Pank, AS UniCredit Bank, Eesti Väärtpaberikeskus, Riiklik Ehitiseregister ja Kinnistusregister ning juhatuse liige HT.. Varad: Järelpärimiste teel ning võlgnikult saadud andmetel (seisuga 30.08.2009.a.): Raha: Kassas: 540.-EEK. Pangakonto Swedbank AS-is 29.09.2009 seisuga miinus 186.59 EEK; Nõuded ja ettemaksed: 47 888.-EEK. Sellest 21 403 krooni nõue OÜ B vastu, mis on pankrotis. Võlgniku hinnangul on ka ülejäänud debitoorsete nõuete laekumine vähetõenäoline, kuna võlgnik on ise püüdnud pikka aega enne pankrotimenetlust nendelt võlgnevust kätte saada. Nimekiri lisatud aruandele. Põhivara: 18 937.-EEK. Põhivaraks on võlgniku tegevuse alustamisel ostetud Merita Aktiva raamatupidamise programm. Seega antud programm juba rohkem kui kolme aasta vanune ja selle realiseerimisväärtus halduri hinnangul 0. Võlgnik on 05.12.2005 aktiga maha kandnud põhivarasid summas jääkmaksumusega 37 975,30 krooni. Kas see oli põhjendatud, seda

Maksuvõlad: Erijuhtude tulumaks 2265,54.-EEK; Intress 4 506.-EEK; Kinnipeetud tulumaks 137 030.-EEK; Kogumispensionimakse 14 8030.-EEK; Käibemaks 62 074.-EEK; Sotsiaalmaks 273 241.-EEK; Töötuskindlustusmakse 6 788.-EEK. Kokku 302 234,59.-EEK Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 15.09.2009 oli maksmata summadelt arvutatud arvestuslik intress 94 330,00 krooni. Seega Maksuvõlgnevus kokku on 396 564,59 krooni. Maksmata töötasunõuded võlgniku väitel puuduvad. KOKKU: 761 308,58 krooni. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku suhtes algatatud kaks täitemenetlust: 1) AS-i G4S Eesti avalduse alusel 29.05.2009 alustatud täitemenetlus 6 595,98 krooni nõudes. Täitur Urmas Tärno, toimiku number 052/2009/3180; 2) Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse avalduse alusel 22.05.2008 alustatud täitmenetlus 123 317 krooni nõudes. Täitur Kaire Põlts, toimiku number 025/2008/3615. Täiturile on makstud kokku tänase seisuga 57 300 krooni. Võlgniku käibevara on 31.08.2009 bilansi järgi 67 365 krooni. Sellest põhivara 18 937 krooni. Suurim debitoorne nõue OÜ B vastu summas 21 403 krooni on ebatõenäoliselt laekuv seoses ettevõtte pankrotiga. Kassa jääk on 540 krooni. Ettevõtte kasumi (kahjum) tegevusperioodil järgmine: - 2006 a. kasum 55 315 krooni; - 2007 a. kahjum 134 773 krooni; - 2008 a. kahjum 254 332 krooni Kokku on ettevõtte 31.08.2009 seisuga kahjum 732 591 krooni. Võlgniku on kohustusi summas 761 308,58 krooni. Võlgniku omakapital on miinuses 702 748 krooni. Ettevõtte majandustegevus on peatunud, võlgniku kohustused on üle kümne korra suuremad kui on vara. Seega on võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ettevõtte põhitegevuseks on näituste, messide, nõupidamiste, konverentside, loengute korraldamine ja teenindus. Ettevõtte alustas tegevust 2006.a. Ettevõtte 2007 aasta müügitulu oli kokku 3 582 875 krooni, kuid majandusaasta ärikahjumiks oli -204 108krooni. Võlgniku juhatus otsustas jätkata tegevust ja kulusid kokku hoida. Omanikud olid valmis panustama ja omakapitali nõutavas piirides hoidma. Võlgniku 2008 majandusaasta müügitulu aga langes drastiliselt moodustas kokku kõigest 1 218 243 krooni. Kahjumiks kujunes 254 332 krooni. Võlgniku juhatus palkas konsultatsiooni anda tegevjuhi, kes lõpetas töölepingud ja osad koostöölepingud tarnijatega ning vähendas tunduvalt ettevõtte kulusid. Vaatamata kulude kokkuhoiule ja sisseostetud teenuste mahu vähenemisele lõpetati majandusaasta ikkagi kahjumis. Kahjumi tekkimise põhiliseks põhjuseks on võlgniku klientide ära langemist ja vähenenud huvi ettevõtte teenuste vastu kuna majandus langes kiiresti kogu riigis. Sellega

seoses korraldati vähem üritusi, mis oli võlgnikule oluliseks sissetuleku allikaks. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduslangusest ja üldisest meelelahutus- ja reklaamituru langusest. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul on kohustusi summas 761 308,58 krooni. Võlgnikul on vara 67 365 krooni eest, mille tegelik väärtus ajutise pankrotihalduri arvates on kordades väiksem, võlgnik ise tunnistab oma maksejõuetust, seetõttu ajutine haldur leiab, et ettevõte on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul ei jätku piisavald vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotihaldur ei näe võimalust ettevõtte saneerimiseks. Arvestades asjaolu ,et võlgnikul puudub realiseeritav vara, palub pankrotihaldur välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 6000.-krooni. Ülejäänud summa palub haldur välja mõista võlgnikult. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg.2 ja ; 23; 29 lg 1 teeb haldur ettepaneku: 1) Lõpetada OÜ HIT (registrikood xxx, juriidiline aadress XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused; 2) Mõista välja ajutise halduri kasuks pankrotimenetluse kulude hüvitis ja ajutise halduri tasu riigi vahenditest 6000 krooni ja ülejäänud summa OÜ-lt HIT vastavalt ajutise halduri poolt eraldi esitatavale aruandele; 3) Tühistada enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku varale (s.h. arveldusarved) seatud arestid; 4) Määrata OÜ HIT dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige HT(isikukood XXX) elukoht XXX; Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. OÜ HIT on kantud äriregistrisse 01.08.2006.a. osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Tegevusaladeks registrikaardil on märgitud: meelelahutusürituste korraldamine, tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgimüük, turismi-ja majutusteenused, kaubanduslik vahendus, eksportimport, toitlustamine, tööjõu vahendus ja rentimine, metsatööstus, puidu töötlemine, arvutiteenused, kinnisvaratehingud, kinnisvara haldamine ja arendus, ehitustegevus, transporditeenused (v.a litsentseeritavad), investeerimisalane tegevus (v.a litsentseeritav), konsultatsioonid ja koolitustegevus kestvusega kuni 6 kuud (mahuga kuni 120 tundi). Juhatuse liikmeks on HT(ik xxx). Osaühingu asutajaks on Osaühing -LC. Osanikeks on MS ja HT. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kohus määrab halduri ettepanekul OÜ HIT dokumentidehoidjaks juhatuse liikme HT(ik xxx). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 15 000 krooni ja tehtud kulutuste katteks 5000 krooni. Arvestades, et võlgnikul ei jätku rahalisi vahendeid menetluskulude kandmiseks palub haldurajutise kulutuste hüvitis ja ajutise halduri tasu 6000 krooni ulatuse välja maksta selleks ettenähtud riigi vahenditest ja ülejäänud summa välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult kuulub väljamõistmsele ajutise pankrotihalduri A Leismanni kasuks 20 000 krooni, sh riigivahenditest 6000 krooni ja võlgnikult 14 000 krooni. Liili Lauri kohtunik