Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord

Määrusele võib esitada esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskae määruskaebuse kaebuse Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Ärakiri määrusest saata: võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile kättetoimetamisega, Viru Maakohtu registriosakonnale ja Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele. Pankrotiavalduses esitatud asjaolud: 08.10.2009 on AS MM - Terminal (reg.-kood 10316655) esitanud Viru Maakohtule võlgnikuna pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on osaühing täielikult maksejõuetu ja see ei ole ajutine, osaühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Äriregistri andmetel on AS MM-Terminal (reg.-kood 10316655) registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas 19.11.1997; juriidilise aadressiga - Rakvere, Võidu 52; aktsiakapitaliga 400 000 krooni. Põhikirjaliseks tegevusalaks on metsamaterjali ostmine ja müük; ainuaktsionär ja juhatuse ainus liige on K T . Äriühing tegutses aktiivselt kuni 2006.aastani, üksikud äritehingud toimusid veel oktoobris 2006. Tegevuse lõpetamise peamiseks põhjuseks oli metsamaterjalide turul toimunud muutused, kuna väliskapitalil põhinevad äriühingud muutsid metsamaterjali varumise poliitikat Eestis. Võlgnik müüs tema poolt soetatud metsamaterjali peamiselt AS-ile Stora Enso Mets, kes 2004.a. hakkas tõstma oluliselt hindasid tema enda soetatavatele metsakinnistutele ja kasvava metsa (raieõiguse) ostule. Metsamaterjalidele, mis olid soetatud teiste isikute poolt vaheladudesse ja saeveskitesse, samaväärselt kokkuostuhinda ei tõstetud. Metsaomanikel oli sellest tulenevalt kasulikum müüa varujatele kasvavat metsa. AS MM-Terminal metsa ülestöötamisele ega raieõiguste omandamisele ei olnud spetsialiseerunud ning tema käive vähenes kuni majandustegevus seiskus 2006.a. lõpuks. Maksu- ja Tolliameti poolt 2007.a. AS MM-Terminal suhtes teostatud maksurevisjoni tulemusena (kontrolliti perioodi 01.06.2005 - 31.05.2006) määrati võlgnikule täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 1 201 108 krooni ning ettevõtte tulumaksu summas 2 452 358 krooni. Maksuotsuse kohaselt oli maksuhaldur jõudnud järeldusele, et võlgniku ja OÜ Bonamark ja OÜ Meisterserv vahel ei ole arvetel näidatud metsamaterjali ostumüügitehinguid toimunud, mistõttu kuulusid arvete alusel tehtud väljamaksed TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga maksustamisele ning sisendkäibemaksu mahaarvamiseks arvetel näidatud ulatuses alus puudus. Leiti, et arvetel müüjate kohta märgitud andmed on ebaõiged ning müüjate isikuid ei ole võimalik tuvastada. Võlgnik vaidlustas maksuhalduri otsuse Tartu Halduskohtus, kuid tema kaebus jäeti 10.12.2008 kohtuotsusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu poolt jäeti võlgniku esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning 17.09.2009 otsustas Riigikohus võlgniku esitatud kassatsioonkaebust mitte menetleda. Võlgniku vara maksumuseks on raamatupidamise andmetel seisuga 07.10.2009 kokku summas 16 573.02 krooni, mille moodustab pangakontol olev raha summas 71.02 krooni ja kassas olev raha - 16 502 krooni. Kehtivaid töölepinguid ega muid võlaõiguslikke lepinguid ei ole. Kohustuste suuruseks on kokku 3 653 465 krooni (ainsaks võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu). Avaldaja on seisukohal, et väljavaated majandusliku olukorra parandamiseks puuduvad ning välja on kujunenud püsiv maksejõetus.

Kohtumenetluse käik 16.10.2009 kohtumäärusega algatas kohus AS MM- Terminal suhtes pankrotimenetluse ja määras AS MM-Terminal ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani.

13.10.2009 toimunud kohtuistungil jääb avaldaja pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde. Võlgniku seaduslik esindaja – juhatuse liige K T kinnitab kohtule, et kuni maksuhalduri otsusena teadis juhatus, et kõik raamatupidamises kajastatud tehingud on teostatud õigesti ning seda arvetel näidatud kauba eest ja isikutele. Võlad puudusid. Juhatuse liikmena ta leiab, et on tegutsenud nõutava hoolsusega. Ta ei teadnud, et maksuotsuses märgitud osaühingutega tehingute tegemisel ei ole lubatud sisendkäibemaksu mahaarvamine ning lisaks ei loeta neilt äriühingutelt kaupade soetamisel tehtud kulutusi ettevõtlusega seotud kuludeks. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri Tarmo Tarmo Villman`i aruandes esitatud asjaolud ja halduri seisukoht. seisukoht. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; on kohustanud võlgnikku esitama ajutisele haldurile andmed varandusliku seisu ja tehingute kohta viimase 3 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust ja bilansi seisuga 23.09.2009, samuti seletuskirja maksejõuetuse põhjustest. Võlgniku üldandmed: AS MM-Terminal kohta on registrikanne tehtud 10.11.1997 aktsiakapitaliga 100 000 krooni; alates 05.10.1999 on aktsiakapital 400 000 krooni ning ainuaktsionär on K T . Nõukogu liikmeteks on E T , sünd. xxx, M T , sünd.xxxx.a. ja A L , sünd.xxxx.a., juhatuse liige ja tegevjuht on K T . Võlgnik tegeles puidu kokkuostu ja hulgimüügiga; majandustegevus on lõppenud ning võlgniku seadusliku esindaja selgitusel tegevuse jätkamiseks võimalus puudub. Vara on võlgnikul kokku summas 16 502 krooni. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul kinnis- ja vallasvara; rahalisi vahendeid on pangas 101.02 krooni ja kassas – 16 502 krooni. Võlgniku varaliste kohustuste suuruseks seisuga 05.11.2009 on kokku summas 7 053 801 krooni. Ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Põhivõlgnevuse suuruseks on 3 653 465 krooni, intresse on summas 3 400 336 krooni. Võlgnevus on tuvastatud Maksu- ja Tolliameti revisjoni tulemusena: maksuotsusega 31.01.2008 määrati võlgnikule täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 1 202 108 krooni ja ettevõtte tulumaksu summas 2 452 358 krooni. Seega ületavad võlgniku kohustused varasid rohkem kui 7 miljoni krooni võrra. Äriühingu piisavalt kasumlik tegevus puudub, omakapital on selgelt negatiivne ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puudub ka võimalus finantsolukorra järsuks parandamiseks ja majandustegevuse taastamiseks ning oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on ajutine haldur lähtunud ajutises menetluses kogutud materjalidest ning võlgniku antud selgitustest.. Võlgnik tegeles metsamaterjali ostu-müügiga, müües enda poolt soetatud metsamaterjali peamiselt edasi AS-ile Stora Enso Mets, kes turu hõlvamise eesmärgil hakkas tõstma hindasid enda soetatavatele metsakinnistutele ja raieõiguse ostule. Kokkuostjate soetatud metsamaterjali hinnad jäeti endisele tasemele. AS MM-Terminal ei olnud aga spetsialiseerunud metsa ülestöötamisele ega raieõiguste omandamisele, mistõttu tema klientide arv kahanes ning 2005.a. majandusaastaks jõudis ettevõte kahjumisse 190 000 krooni. 2006.a. lõpuks ettevõtte tegevus seiskus. Maksu- ja Tolliameti poolt täiendava maksunõude tasumine käis seiskunud majandustegevusega ettevõttele üle jõu. Revisjoniaktis toodud asjaoludest tulenevalt ei välista ajutine haldur juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegude olemasolu (kelmus või maksualased süüteod). Võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjus tulenebki juhatuse liikme tegevusest. Võlgniku juhatuse poolt võlgniku tahtlikku maksejõuetuse põhjustamist ei ole tuvastatud, samuti pankrotivara varjamist (KarS § 384-385 mõttes). Esialgsel hinnangul võib juhatuse liikme tegevuses olla tegemist

juhtimisvigadega, mistõttu ei ole välistatud pankroti väljakuulutamise korral hagi esitamise juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid ja majanduslikult põhjendatud vara tagasivõitmise võimalusi ega ta tagasinõuete võimalusi. Eeltoodust tulenevalt ja kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, on ajutise halduri arvamuse kohaselt otstarbekas võlgniku suhtes algatatud pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega, v.a. juhul, kui PankrS § 30 tulenevalt võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik deponeeriks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse §-idest 1 ja 13 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud pankrotiavalduse, samuti võlgniku juhatuse liikme ja ühtlasi ainuaktsionäri poolt kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande ja sellele lisatud tõendavate dokumentide alusel on tuvastatud, et võlgnikul – AS-il MM-Terminal puudub võlgade katteks vara ja selline suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, Tuvastatud on, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud juba 2006.a. ning võlgnikul puudub vara maksurevisjoni tulemusena täiendavalt määratud maksude tasumiseks, samuti puudub ka võimalus tegevuse jätkamiseks. Võlgniku seadusliku esindaja seletuse ning ajutise halduri ettekande alusel leiab kohus, et AS MM-Terminal juhatuse liikme poolt tahtlikult võlgniku maksejõuetuse põhjustamist ei ole tuvastatud. Püsiv maksejõuetus võib tuleneda juhtimisvigadest, mistõttu ei oleks halduri hinnangul välistatud hagi esitamise võimalused juhatuse liikme vastu. Samas on juhatuse liikme puhul registrite andmetel tegemist varatu isikuga. Ajutise pankrotimenetluse käigus olemasolevate andmete analüüsimisel maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu ei ole tuvastatud. Võlgniku poolt on tema suhtes täiendavate maksude määramise osas tehtud maksuotsus vaidlustatud kõigis kohtuastmetes ning maksuotsuse jõustumisel on kohtule esitatud viivitamatult pankrotiavaldus. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud ning nimetatud asjaolusid on ajutine haldur ka oma aruandes analüüsinud. PankrS § 30 lg 1 tulenevalt ei lõpeta kohus PaS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 30 lg 1 sätestatule, tegi kohus oma korraldava määrusega 13.11.2009 võlgnikule ja tema võlausaldajale (Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu) ettepaneku võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiitarvele vajaliku summa tasumiseks (40 000 krooni koos ajutise menetluse kuludega). Kohtu määratud tähtpäevaks (23.11.2009) nimetatud summat ei laekunud.

EV Maksu- ja Tolliameti poolt teatati kohtule, et analüüsides ajutise pankrotihalduri kogutud andmeid jõuti järeldusele, et kuna pankrotivara suurenemine sõltub varatu AS MM-Terminal juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalusest ning ka seda, et puuduvad pankrotimenetluse raames vara tagasivõitmise ja nõude esitamise võimalused, siis ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse rahastamist AS MM-Terminal pankrotimenetluse raames otstarbekaks. Seega, kohtus tuvastatud asjaoludel ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata AS-il MM-Terminal väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub algatatud pankrotimenetlus lõpetamisele raugemisega aktsiaseltsi suhtes pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks ja puudub ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse tehtud töö eest tasu ja kantud kulude väljamõistmiseks ning lisanud tasu arvestuse. Kokku on ajutine haldur kulutanud ajutises pankrotimenetluses 14 töötundi (à 1000 krooni 1 tund) ning taotletavaks tasuks kokku on 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Samuti taotleb ajutine haldur menetluses tehtud kulude katteks 2 500 krooni väljamõistmist Esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on kontrollinud, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; ta on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. Kohus leiab, et taotluses märgitud halduri tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti justiitsministri kehtestatud ja käesoleval ajal kehtivatele halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (PankrS § 23 lg 2) määruse redaktsioon 25.03.2009). Tasu jääb täielikult AS MMTerminal kanda; selle tasumise korraldamise eest vastutavaks on juhatuse liige. PankrS § 29 lg 5 tulenevalt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 09.detsembril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.