Avaldaja (võlgnik): A G (isikukood XXX) Usaldusisik: Svetlana Pilden
Menetlustoiming
Maksejõuetusavalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta A G maksejõuetusavaldus rahuldamata.
2.Vabastada Svetlana Pilden A G usaldusisiku kohustustest.
3.Jätta menetluskulud A G kanda.
4.Määrata A G usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 736,56 eurot (käibemaksuga).
5.Anda A G määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda B OÜ (konto nr XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Tühistada Viru Maakohtu 29.01.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja A G vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatavitama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
7.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.A G (avaldaja, võlgnik) esitas 15.01.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse (täpsustatud 25.01.2026), milles jätab maksejõuetusavalduse liigi kohtu otsustada.
Avalduse kohaselt on võlgnik abielus. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga XXX (ühisvara koos abikaasaga), hinnanguline väärtus 65 000. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 500 eurot kuus, väljaminekud moodustavad 500 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 65 000 eurot. Maksejõuetuse põhjusena toob võlgnik välja, et tal ei õnnestunud leida püsivat töökohta vähemalt alampalga ulatuses.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 29.01.2026 määrusega menetlusse, nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni, peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
Usaldusisiku arvates on avaldaja maksejõuetu.
Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et viimase kolme aasta jooksul ei ole võlgnik Eestis deklareerinud maksustatavat tulu. Samas nähtub Swedbank AS-is avatud arvelduskonto väljavõttest, et võlgnikule on kuni 2025. aasta juunini laekunud regulaarsed töötasumaksed Rootsi ettevõtetelt. Maksejõuetusmenetluse algatamise aja seisuga kuulub võlgnikule ühiselt tema abikaasaga alates 27.01.2025 korteriomand, aadressil XXX (registriosa nr XXX) Nimetatud korteriomandi suhtes oli enne maksejõuetusmenetluse algatamist korraldatud enampakkumine alghinnaga 35 000 eurot, mis võib usaldusisiku hinnangul vastata turuolukorrale. Enampakkumine tühistati seoses maksejõuetusmenetluse alustamisega. Muu realiseeritava vara kohta andmed puuduvad. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku pensionikonto saldo (II samba osakud) on hetkeseisuga 3291,43 eurot. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-s ja Coop Pank AS-s, kuid arestitatavad jäägid puuduvad. Kontode väljavõtetest nähtub ülekandeid võlgniku maksekontole, mille numbrid algavad tähisega „LT“ – Revolut kontole. Võlgnik ei ole maksekontode väljavõtteid esitanud. Võlgniku kohustused ulatuvad vähemalt 58 379,87 euroni. Suurim kohustus tuleneb 27.01.2025 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingust. Tegemist on korteriomandi müügilepinguga järelmaksuga, mille täitmine on tagatud hüpoteegiga ning mis sisaldab krediidilepingule iseloomulikku intressikokkulepet ja kohese sundtäitmise kokkulepet. Samas ei nähtu kontoväljavõttest korteri müügilepingust tulenevaid makseid ega kommunaalmaksete tasumist, välja arvatud kolm ülekannet jaanuaris ja mais Kodupartner Finance’ile kogusummas 1776,04 eurot. Lisaks on võlgnik selgitanud, et tal on ligikaudu 4000 eurot suurune väikelaen, mille võtmisel langes ta enda väitel pettuse ohvriks. Võlgniku väide, et ta võis langeda petturite ohvriks väikelaenude võtmisel, ei leia kinnitust konto väljavõttest. Laenuna saadud vahendid on kantud võlgniku enda Revoluti kontole või abikaasa kontole ning tagasimakseid tehti vähemalt kuni 2025. aasta maini. Sissetulekute osas teatas võlgnik, et tegeleb juhutöödega, kuid jättis sissetulekute suuruse, regulaarsuse ning tööandjate andmed konkretiseerimata, seda hoolimata usaldusisiku korduvatest tähelepanekutest ja täpsustamissoovidest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik anda usaldusväärset hinnangut võlgniku tegelikule maksejõuetuse ulatusele ega tema varalisele seisundile tervikuna, samuti hinnata võimaliku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja selle püsivust. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik esitanud õigeid ja täielikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Arvestades, et võlgniku tegelikud sissetulekud nii minevikus kui ka praegusel ajal ei ole tuvastatavad, ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas võlgnikul puudus või puudub võimalus täita sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kogumis võivad eeltoodud asjaolud viidata võlgnevuste tahtlikule süvendamisele või vähemalt raskest hooletusest tingitud maksekäitumisele. Usaldusväärseks ei saa pidada ka võlgniku väiteid, et ta ei olnud teadlik Inbanki või Placet Groupi ees olevatest 2024 ja 2025 tekkinud kohustustest, täitemenetluses oleva nõude suurusest, oma abielu 2
sõlmimise ajast ega võimalikest ülalpeetavatest. Samuti on esitamata andmed varasema töökogemuse ja sissetulekute kohta. Arvestades võlgniku vara hinnangulise väärtusega ligikaudu 35 000 eurot ja võlgniku mõttelise osa suurust (1/2), oleks selle teoreetiline väärtus 17 500 eurot, samuti tuvastatud kohustusi 58 379,87 eurot ja eeldades sissetuleku puudumist, esineb pankrotiolukord. Tagasivõitmise või tagasinõudmise perspektiivseid võimalusi ei ole tuvastatud. Eeltoodud asjaolud võivad usaldusisiku hinnangul anda aluse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 19 lg 3 p-de 1 ja 5, § 45 lg 3 p-de 4 ja 5 alustel. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 280,80 eurot, kokku 1450,80 eurot, ning maksta tasu osaliselt deposiidi arvelt, ülejäänud osa jätta pankrotivara kanda. Avalduse tagasivõtmise korral ning arvestades võlgniku suhtes käimasolevat täitemenetlust, palub usaldusisik hüvitada tema tasu menetlusabi korras osaliselt riigivahenditest summas 736,56 eurot.
Asjas toimus kohtuistung 24.03.2026, kuhu võlgnik ei ilmunud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul jätnud 15.01.2026 maksejõuetusavalduses (täpsustatud 25.01.2026) maksejõuetusavalduse liigi kohtu otsustada. Võlgnik on 23.03.2026 e-kirjas märkinud, et jääb esitatud avalduse juurde ning palub algatada tema suhtes pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seetõttu peab kohus vajalikuks selgitada võlgade ümberkujundamise menetluse ning pankrotimenetluse koos kohustustest vabastamise menetlusega olemust ja eeldusi. Võlgade ümberkujundamise menetlus
7.Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise esmaseks eelduseks on FIMS § 19 lg 1 kohaselt võlgniku makseraskused, mis ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
8.Usaldusisiku aruandes on märgitud, et võlgnik teatas sissetulekute osas, et ta tegeleb juhutöödega, kuid jättis sissetulekute suuruse, regulaarsuse ning tööandjate nimed konkretiseerimata. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et viimase kolme aasta jooksul ei ole võlgnik Eestis deklareerinud maksustatavat tulu. Samas nähtub Swedbank AS-is avatud arvelduskonto väljavõttest, et võlgnikule on kuni 2025. aasta juunini laekunud regulaarsed töötasumaksed Rootsi ettevõtetelt ning Maksu- ja Tolliametilt. Maksejõuetusmenetluse algatamise aja seisuga kuulub võlgnikule ühiselt tema abikaasaga alates 27.01.2025 korteriomand, aadressil XXX (registriosa nr XXX). Nimetatud korteriomandi suhtes oli enne maksejõuetusmenetluse algatamist korraldatud enampakkumine alghinnaga 35 000 eurot, mis võib usaldusisiku hinnangul vastata turuolukorrale. Enampakkumine tühistati seoses maksejõuetusmenetluse alustamisega. Arvestades võlgniku mõttelise osa suurust (1/2), oleks selle teoreetiline väärtus 17 500 eurot. Muu realiseeritava vara kohta andmed puuduvad. Tagasivõitmise või tagasinõudmise perspektiivseid võimalusi ei ole tuvastatud. Samuti on võlgnik märkinud, et tal on arvelduskontod Swedbank AS-s ning Coop Pank AS-s, kuid arestitavad jäägid puuduvad. Kontode väljavõtetest nähtub ülekandeid võlgniku maksekontole, 3
mille numbrid algavad tähisega „LT“ (Revolut). Võlgnik ei ole maksekontode väljavõtteid esitanud. Võlgniku pensionikonto saldo on aruande esitamise seisuga 3291,43 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 58 379,87 eurot. Arvestades, et võlgnikul puudub püsiv sissetulek ning usaldusisikule avaldatu kohaselt on ainsaks sissetulekuallikaks juhutööd, samuti et võlgade katteks realiseeritava vara (võlgniku 1/2 mõtteline osa) hinnanguline väärtus on ligikaudu 17 500 eurot, leiab kohus, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Seetõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses), mitte üksnes makseraskustes. Tekkinud on pankrotiolukord, mis välistab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Võlgniku kohustuste suurus ületab sedavõrd suurelt võlgniku vara, mistõttu sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmine võlgniku sissetuleku arvelt võtaks aastaid. Kohtu hinnangul ei ole seega alust pidada ajutiseks võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks, praegu rikuks aga menetluse algatamine ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3).
9.Lisaks selgitab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus ja seadus sätestab alused, mille esinemise korral võib kohus jätta menetluse algatamata. Nii sätestab FIMS § 19 lg 3 p 5, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Võlgnik ei ole esitanud õigeid ja täielikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Arvestades, et võlgniku tegelikud sissetulekud nii minevikus kui ka praegusel ajal ei ole tuvastatavad, ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas võlgnikul puudus või puudub võimalus täita sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Usaldusisiku aruande kohaselt nähtub kontoväljavõttest, et vähemalt kuni 2025. aasta juunini laekusid võlgnikule regulaarsed töötasumaksed Rootsi ettevõtetelt. Täitemenetlus algatati 2025. aasta augustis. 27.01.2025 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu punktist 4.7 tulenevalt oli müüjal õigus nõuda kogu võlgnetava summa kohest tasumist juhul, kui võlgnevus müügihinna ja/või intressi tasumisel ületas 3500 eurot. Arvestades, et igakuine makse koos intressiga moodustas 690,02 eurot, pidi võlgnik enne täitemenetluse algatamist olema tasumisega viivituses enam kui viie järjestikuse kuu vältel. Samas nähtub konto väljavõttest, et võlgnikule laekus vähemalt kuni 2025. aasta juunini regulaarne sissetulek. Seejuures ei nähtu korteri müügilepingust tulenevaid makseid ega kommunaalmaksete tasumist, v.a kolm ülekannet jaanuaris ja mais 2025 Kodupartner Finance’ile kogusummas 1776,04 eurot. Võlgnik on olnud objektiivselt võimeline oma kohustusi täitma pikema ajaperioodi jooksul, kuid kohustuste täitmist on seni takistanud üksnes võlgniku subjektiivne soovimatus neid täita. Võlgniku väide, et ta võis langeda petturite ohvriks väikelaenude võtmisel, ei leia kinnitust konto väljavõttest. Laenuna saadud vahendid on kantud võlgniku enda Revoluti kontole või abikaasa kontole ning tagasimakseid tehti vähemalt kuni 2025. aasta maini. Samuti on usaldusisik esile toonud, et usaldusväärseks ei saa pidada ka võlgniku väiteid, et ta ei olnud teadlik Inbanki või Placet Groupi ees olevatest 2024 ja 2025 tekkinud kohustustest, täitemenetluses oleva nõude suurusest, oma abielu sõlmimise ajast ega võimalikest ülalpeetavatest. Ka on esitamata andmed varasema töökogemuse ja sissetulekute kohta. 24.03.2026 kohtuistungil märkis usaldusisik täiendavalt, et puudub teave ka võlgniku tegeliku elukoha kohta, telefonivestluses mainis võlgnik üksnes, et ta ei ela Eestis. Kogumis võivad eeltoodud asjaolud viidata võlgnevuste tahtlikule süvendamisele või vähemalt raskest hooletusest tingitud maksekäitumisele. Kohus selgitab ka, et võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud heas usus käituvatele võlgnikele ajutiste makseraskuste ületamiseks. Võlgnik ei ole aga kohtu hinnangul käitunud heas usus, vaid on varjanud oma andmeid. Kohus ei pea seetõttu võimalikuks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. 4
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
10.Järgmisena kontrollib kohus, kas maksejõuetusmenetluse liigina tuleks kõne alla pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.
11.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohtupraktika järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
12.Kohus selgitab ka, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (FIMS § 45 lg 3 p 4) ning kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi (FIMS § 45 lg 3 p 5).
13.Kuivõrd kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, siis välistab see ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
14.Lisaks eeltoodule jättis võlgnik maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Võlgnikul oli kohustus teha usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja võlgadega seonduvat. Võlgnik ei vastanud usaldusisiku täiendavatele küsimustele. Ka ei ilmunud võlgnik 24.03.2026 määratud ärakuulamisele ega teavitanud kohut mitteilmumisest. Usaldusisik helistas istungi alguses võlgniku avaldatud telefoninumbril, kuid telefon oli välja lülitatud. Arvestades avaldaja käitumist maksejõuetusavalduse menetluses, puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele.
15.Võlgnik on 23.03.2026 e-kirjas märkinud, et soovib pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.
16.Kuna kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, tuleb tühistada ka Viru Maakohtu 29.01.2026 määrusega võlgniku suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld ja tema vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
17.Kohus vabastab ka Svetlana Pildeni FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest võlgniku maksejõuetusmenetluses.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
19.Usaldusisik on taotlenud tasu oma ülesannete täitmise eest. Usaldusisik palub määrata tasu 9 töötunni eest kokku 1170 eurot (9 × 130 eurot), millele lisandub käibemaks 280,80 eurot, kokku 1450,80 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamaksmist osaliselt deposiidi arvelt ning ülejäänud osas 5
pankrotivara arvelt. Avalduse tagasivõtmine korral ning arvestades võlgniku suhtes käimasolevat täitemenetlust, palub usaldusisik hüvitada osa tasust menetlusabi korras riigi vahenditest summas 736,56 eurot (sh käibemaks).
20.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
21.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
22.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.
23.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 223-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. 6
24.Kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 9 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (594 eurot, s.o 9 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (tasu jäi alla 886 euro, kuid kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud).
25.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (B OÜ, registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (nr XXX). Seega lisandub tasule käibemaks 24%, s.o 142,56 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.