2-26-1459/10 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuteks töötasu 631,04 eurot, töövõimetoetus 384,15 eurot, peretoetus 710 eurot, kokku 1725,19 eurot, koos saadava elatisega 555 eurot kuus kokku 2280,19 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1600 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 39 884,21 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk Opel Zafira väärtusega 800 eurot ning BMW 318i väärtusega 0 eurot. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik 4 korteriomandit: XXX, xxxxxx 1000 euroga oma kahe lapse isale (võlgnik ise ostis korteri sama hinnaga); xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 15 000 euroga kolmandale isikule (müügihind laekus lõplikult võlgnikule augustis 2025); xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 0 euroga vennale (võlgnik ostis korteri enda nimele, vend maksis ostuhinna 13 000 eurot, kokkuleppe alusel pidi võlgnik vormistama korteri venna nimele); xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 10 000 euroga kolmandale isikule (võlgnik ise ostis selle 900 euroga laste isalt, müüs edasi 10 000 euroga 04.06.2020, asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks 28.02.2022 oli ostuhind tasutud). Võlgnik võõrandas viimase viie aasta jooksul 3 sõidukit kolmandatale isikutele, tehingu hinnad on teadmata. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on enne avalduse esitamist võõrandanud oma vara ning seejuures võtnud palju uusi laene. Pärast vara võõrandamist katkestas võlgnik koheselt laenuandjatele tagasimaksed. Korteri, milles võlgnik elas enne müüki, väärtus võis olla õige – 1000 eurot. Lisaks sissetulekule sai võlgnik kolme korteri müügist või üürist 18 800 eurot, millega ta oleks soovi korral saanud katta suurema osa laenudest. Kontode väljavõtetelt on näha, et võlgnik on võtnud sularahas välja üle 23 000 euro. On võimalik, et võlgnikul on sularaha vähemalt osaliselt alles. Võlgnik on arutult kulutanud oma sissetulekut ning on jätnud vara müügist saadud raha laenuandjatele tagasi maksmata. Selline tegevus on usaldusisiku hinnangul tahtlik maksejõuetuse tekitamine. Võlgnik on enda maksejõuetuse teadliku tekitamisega pannud toime kuriteo tunnustele vastava teo ning tema käitumises on raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnik ei ole menetluse jooksul teinud piisavalt koostööd. Ta jättis esitamata enda Swedbanki 2023-2024.a väljavõtted ning kahe ülalpeetava kontode väljavõtted. Vahetult enne avalduse esitamist alustas võlgnik välisriigi pangakonto kasutamist, millele laekuvad tema peamised sissetulekud. Võlgnik ei ole oma avaldust täpustanud ning on esitanud valeandmeid – avalduses, et ei oma vara, kuigi tegelikult omab autot. Usaldusisik leidis, et menetlus tuleks lõpetada. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et 23 000 eurot läks tütre advokaadile, mingitele ekspertiisidele ja ülejäänud läks jah tühja. Võlgniku elu läks allamäge, kui tütrel tekkis see mõrvalugu. Võlgnik kukku nö musta auku 2025.a kevadel. Aprillis siis tegi ka ühe laenu refinantseerimise. Tütar pandi vangi ja võlgnik kaotas lasteraha. Võlgnik selgitas, et ta poleks pidanud neid laene võtmagi, kuid oli tütre asja pärast läbi ning ei mõelnudki. Võlgnikul on juba mitmeid aastaid olnud töövõime langus ja ta ei tööta enam täiskohaga. Laenurahad läksid tühja, käisid lastega lihtsalt ringi ja raiskasid. Oktoobris hakkas võlgnik mustast august välja tulema ja siis ta sõlmis mingid kokkulepped inkassoga ja maksis 50 euro kaupa tagasi. Võlgnik ei osanud selgitada, miks lasterahasid sai siia-sinna liigutatud. Kui tütar oli väljas vahepeal, siis kasutas ise pangakaarti. Revolut kontot võlgnik ei kasuta, ta ei tea miks ta selle üldse tegi. Paysera konto on võlgniku ka. Võlgnik on ema, õe ja venna vahel rahasid liigutanud. Emale on ta praegugi võlgu. Võlgnik käib praegu tööl 0,7 kohaga. Seda koormust saab ta mingil ajaetapil suurendada. xxxxxx korteri pidi ta maha müüma, sest see oli elektriküttel. Praegu maksab võlgnik lapsehoidjale 400 eurot. Laps läheb sügisel kooli, siis peaks lihtsamaks minema. Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on töötasu 631,04 eurot, töövõimetoetus 384,15 eurot, peretoetus 710 eurot, kokku 1725,19 eurot. Võlgniku kohustused on kokku üle 39 000 euro. Võlgnikul ainsaks realiseeritavaks varaks on sõiduk väärtusega 800 eurot. Selle müügist saadav kasu ei kataks isegi pankrotimenetluse kulusid. Teine sõiduk on väärtusetu. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Võlgnik on selgitanud enda vara müümise asjaolusid ning esialgu ei saa väita, et tegemist oleks võlausaldajate teadliku kahjustamisega. Samas saab pankrotihaldur asjaolusid menetluse kestel täpsemalt hinnata ja esitada vajadusel tagasivõtmise hagi kui võlausaldajad seda otstarbekaks peavad. Usaldusisik juhtis ka tähelepanu, et võlgnik on tegutsenud arutult kulutades ja uusi laene võttes võlausaldajate huve selgelt kahjustades ja tema käitumises on maksejõuetuse tekitamise tunnused. Kohus nõustub, et laenuks võetud raha kulutamine lihtsalt igapäevaseks elamiseks nii suures mahus on kindlasti ebamõistlik käitumine ja kuna võlausaldajatel on pankrotimenetluse läbi oma taha tagasi saamise võimalused piiratud, kahjustab see nende huve. Samas on võlausaldajad ise pidanud võlgnikku laenuvõimeliseks, millega nad on osa riski enda kanda võtnud. Kohus leiab, et ka isikule, kes on laenuraha kulutanud ebamõistlikult, tuleb anda võimalus maksejõuetuse menetluse läbimiseks. Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud sihilikku tahtlikku maksejõuetuse põhjustamist. Seega saab siiski võlgniku pankroti välja kuulutada. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel ka võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks hetkel ei esine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23.04.2026 algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ivi Kalmeti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 818,40 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 10 h (20 pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66€/tund (33 €/pooltund). Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäärasid. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 818,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.