Võlaõigus

142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot 142,47 eurot

2.3 viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata osadelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.G vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista Q.G-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 8402,36 eurot, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise väljamõistmiseks.

Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1210 eurot (riigilõiv 970 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot).

Jätta hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja enda kanda.

Mõista Q.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna välja 762,3 eurot.

Q.G peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul 2

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Hagiavalduse järgi puudus esialgsel võlausaldajal enne 04.11.2021. a lepingu sõlmimist teave kostja ülalpeetavate osas. Samuti ei ole hageja välja toonud, et esialgne võlausaldaja oleks kindlaks teinud kostja majapidamiskulud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja finantskohustuste suurus ja hinnata, kas igakuised kohustused on väiksemad, kui sissetulekud. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbija pärast laenu võtmist olema võimeline kandma ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega tarbija puhul võivad igapäevased kulud moodustada märkimisväärse osa sissetulekust ning omamata teavet tarbija ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta, ei ole võimalik tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata. Enne 04.11.2021. a lepingu sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 märkinud, et üldjuhul on tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja lisaks sissetulekute ja finantskohustuste kindlakstegemisele teinud päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Kuigi eelpool nimetatud registreid võivad anda täiendavat informatsiooni tarbija krediidivõimelisuse kohta, ei asenda need puuduvat teavet kostja ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Sellest tulenevalt on kohus 5

seisukohal, et esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

rikkus

04.11.2021.

a

lepingu

sõlmimisel

(1134,49 eurot 04.01.2021. a lepingu alusel ja 107,37 eurot 20.05.2022. a lepingu alusel). Arvestades need maksed põhivõla katteks, võlgnes kostja lepingute muutmise kokkuleppe sõlmimise ajaks esialgsele võlausaldajale 10 258,14 eurot, mis tähendas, et osamakse suuruseks oleks pidanud olema 142,47 eurot. Pärast lepingute muutmise kokkuleppe sõlmimist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 1655,48 eurot ja hagejale 200 eurot. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks, ei saa lugeda lepinguid 25.07.2023. a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja ülesütlemiseks vajaliku hulga osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on esialgse laenuandja poolne lepingu ülesütlemine VÕS § 416 rikkumise tõttu tühine ning tarbijakrediidileping on kehtiv. Arvestades, et kostja on kokku tasunud 3097,34 eurot, on kostja põhivõlgnevuseks 8402,66 eurot, millest on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 4128,26 eurot. Kohus rahuldab hageja lepingu täitmise nõude osaliselt, mõistes välja sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 4128,26 eurot.

Võlgnevus eurodes 139.1 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47

Viivis kuni 27.03.2026 37,45 36,95 35,47 33,97 32,55 31,05 29,59 28,08 26,63 25,15 23,68 22,25 20,77 19,34 17,92 16,57 15,35 14 12,7 11,35 10,1 8,87 7,65 6,46 5,23 7

15.12.2025 15.01.2026 15.02.2026 15.03.2026 Viivis kokku

142,47 142,47 142,47 142,47

4,04 2,81 1,58 0,48 538,04 eurot

Makse suurus eurodes 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47

8

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.