27. märts 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-21619
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.G väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 504,15 eurot
vastu võlgnevuse
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, esindajad asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul Kostja: Q.G (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Q.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Q.G ja AS Inbank Finance vahel 04.11.2021. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89006870226, 20.05.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89008660793 ning 16.08.2022. a sõlmitud lepingute muutmise kokkuleppe nr L89009743172 alusel: 2.1 tagaseljaotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4128,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 538,04 eurot; 2.2 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed 4274,1 eurot järgmiselt: Maksepäev 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027
2.3 viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata osadelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.G vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista Q.G-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 8402,36 eurot, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise väljamõistmiseks.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1210 eurot (riigilõiv 970 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot).
Jätta hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja enda kanda.
Mõista Q.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna välja 762,3 eurot.
Q.G peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul 2
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Q.G (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 484 eurot, intress 389,10 eurot, laenuhaldustasu 8,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 3219,91 eurot ja edasiulatuv viivis 12,9% aastas põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgne viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja Q.G 04.11.2021. a tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot ja 20.05.2022. a tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 4500 eurot. Kostja kohustus lepingutega tagastama krediidisumma, maksma lepingutasu ja tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. 16.08.2022. a sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja kokkuleppe lepingute muutmiseks, mille järgi võlgnes kostja 11 306,62 eurot ja kohustus tagastama krediidisumma, maksma lepingutasu ning tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud krediidilepinguid nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid sissenõudmiskulud.
3.05.07.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse. 25.07.2023. a ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingud üles ning loovutas 31.07.2023. a nõude hagejale. 3
4.Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 02.02.2026. a ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestuste järgi on kostja tasunud 04.11.2021. a lepingu nr L89006870226 alusel esialgsele võlausaldajale 1134,49 eurot ja 20.05.2022. a lepingu nr L89008660793 alusel 107,37 eurot. Lepingu muudatuste alusel on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale 1655,48 eurot. Pärast lepingu loovutamist on kostja tasunud hagejale 200 eurot. Seega on kostja kokku lepingute alusel esialgsele võlausaldajale tasunud 2897,34 eurot ja hagejale 200 eurot. Kui arvestada nimetatud summad tasutuks põhivõla katteks, ei saa lugeda lepinguid 25.07.2023. a kehtivalt üles öelduks, sest sellisel juhul ei oleks kostja olnud graafikujärgsete maksete tasumisega võlgnevuses. Ümberarvestuste järgi on kostja tasunud perioodi 15.10.2022. a – 15.08.2023. a osamaksed täielikult ja 15.09.2023. a osamakse osaliselt. Hageja palus kostjalt sellisel juhul välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 4590,05 eurot, millest põhiosa on 3999,42 eurot ja intressid 590,63 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosas ja intressi osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
5.Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks 20 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 05.02.2026. a. Seega oli hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 25.02.2026. a. Kostja hagile ei vastanud.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
7.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
8.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 4
Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Hagiavalduse järgi puudus esialgsel võlausaldajal enne 04.11.2021. a lepingu sõlmimist teave kostja ülalpeetavate osas. Samuti ei ole hageja välja toonud, et esialgne võlausaldaja oleks kindlaks teinud kostja majapidamiskulud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja finantskohustuste suurus ja hinnata, kas igakuised kohustused on väiksemad, kui sissetulekud. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbija pärast laenu võtmist olema võimeline kandma ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega tarbija puhul võivad igapäevased kulud moodustada märkimisväärse osa sissetulekust ning omamata teavet tarbija ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta, ei ole võimalik tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata. Enne 04.11.2021. a lepingu sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 märkinud, et üldjuhul on tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja lisaks sissetulekute ja finantskohustuste kindlakstegemisele teinud päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Kuigi eelpool nimetatud registreid võivad anda täiendavat informatsiooni tarbija krediidivõimelisuse kohta, ei asenda need puuduvat teavet kostja ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Sellest tulenevalt on kohus 5
seisukohal, et esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
rikkus
04.11.2021.
a
lepingu
sõlmimisel
9.Enne 20.05.2022. a tarbijakrediidilepingu sõlmimist küsis esialgne võlausaldaja kostja konto väljavõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis kostja selle abil kostja sissetulekuid. Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto väljavõtte analüüsi, kust nähtuvad kostja sissetulekud ja väljaminekud eri kategooriatesse organiseerituna. Samas ei ole hageja selgitanud, kas ja milliseid konto väljavõttest või konto analüüsist nähtuvaid andmeid (lisaks kostja sissetulekute suurusele) esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutas. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama krediidiandja. See tähendab, et krediidiandja peab olema võimeline näitama nii krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise meetodit kui ka andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes esialgse võlausaldaja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohus andis hagejale võimaluse selgitada, mida tegi krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavalduse järgi oli esialgsele võlausaldajale enne 20.05.2022 lepingu sõlmimist teada, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Samas on kostja konto väljavõttest näha vanemahüvitise laekumine ning esialgne võlausaldaja on selle konto analüüsis arvestanud kostja sissetulekute hulka. VÕS § 4034 lg 2 esimese lause kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. See hõlmab VÕS § 4034 lg 4 teise lause järgi kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-dele 3 ja 4 ehk tegema selleks mõistlikke pingutusi. Hagiavaldusest ega hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks teinud päringu rahvastikuregistrisse või muul viisil üritanud kontrollida kostja esitatud teavet ülalpeetavate kohta, seda vaatamata vastuoludele kostja esitatud erineva teabe vahel. Esialgne võlausaldaja on rikkunud ka 20.05.2022. a lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.VÕS § 4034 lg 7 esimese lause järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks intressi alanemine seadusjärgse määrani, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel 04.11.2021 sõlmitud lepingu järgi oli intressimäär 11,9% aastas, 20.05.2022. a sõlmitud lepingu järgi 12,9% ning 16.08.2022. a sõlmitud lepingute muutmise kokkuleppe järgi 12,9% aastas. VÕS § 94 järgne intressimäär oli kõigil eelmainitud kuupäevadel 0%. Kuna seadusjärgne intressimäär oli väiksem kokkulepitud intressimääradest, tuleb VÕS § 4034 lg 7 esimese lause järgi lähtuda sellest.
11.Hageja on nõude ümberarvestuses intressi arvestanud küll seadusjärgses määras, aga lähtunud muutuvast intressimäärast. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingutes ja lepingute muutmise kokkuleppes oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Lepingutes ja lepingute muutmise kokkuleppes fikseeritud intressimäär asendub nende sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga 0% fikseerituna kogu perioodiks. Sellest lähtuvalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
12.VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi ei võlgne tarbija vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale muid tasusid. Kohus jätab rahuldamata hageja haldustasu ja sissenõudmiskulu nõuded.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja poolt tasutud maksed arvestada põhivõla katteks. Kostja sai krediidilepingute alusel kokku 11 500 eurot. Enne lepingu muutmise kokkulepet tegi kostja kokku tagasimakseid summas 1241,86 eurot 6
(1134,49 eurot 04.01.2021. a lepingu alusel ja 107,37 eurot 20.05.2022. a lepingu alusel). Arvestades need maksed põhivõla katteks, võlgnes kostja lepingute muutmise kokkuleppe sõlmimise ajaks esialgsele võlausaldajale 10 258,14 eurot, mis tähendas, et osamakse suuruseks oleks pidanud olema 142,47 eurot. Pärast lepingute muutmise kokkuleppe sõlmimist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 1655,48 eurot ja hagejale 200 eurot. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks, ei saa lugeda lepinguid 25.07.2023. a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja ülesütlemiseks vajaliku hulga osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on esialgse laenuandja poolne lepingu ülesütlemine VÕS § 416 rikkumise tõttu tühine ning tarbijakrediidileping on kehtiv. Arvestades, et kostja on kokku tasunud 3097,34 eurot, on kostja põhivõlgnevuseks 8402,66 eurot, millest on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 4128,26 eurot. Kohus rahuldab hageja lepingu täitmise nõude osaliselt, mõistes välja sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 4128,26 eurot.
14.Hageja on palunud välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 12,9% aastas. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda järgmises ulatuses viivist: Maksetähtaeg 15.11.2023 15.12.2023 15.01.2024 15.02.2024 15.03.2024 15.04.2024 15.05.2024 15.06.2024 15.07.2024 15.08.2024 15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025 15.02.2025 15.03.2025 15.04.2025 15.05.2025 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025
15.12.2025 15.01.2026 15.02.2026 15.03.2026 Viivis kokku
142,47 142,47 142,47 142,47
4,04 2,81 1,58 0,48 538,04 eurot
15.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus leiab, et kostja käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva krediidisumma (põhivõla) 4274,1 eurot järgnevalt: Maksepäev 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028 15.05.2028 15.06.2028 15.07.2028 15.08.2028 15.09.2028
16.Kohus rahuldab hagi ka osas, milles hageja palus välja mõista osamaksetega viivitamise korral viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 63% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 980 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.
18.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
19.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 240 eurot.
20.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1210 eurot (riigilõiv 970 eurot + õigusabikulud 240 eurot), millest kostja kanda jääb 63% ehk 762,3 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 447,7 eurot (s.o 37% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.
21.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.