Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2026. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
K.A. kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-20-18784
Menetlustoming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik K.A. (ik XXX; elukoht: XXX, xxxxxxxxxxxxxxx XXX ; e-post: XXX) Võlausaldajad:
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
usaldusisiku
kohustustest
K.A.
kohustustest
vabastamise
kohustustest vabastamise menetlus. K.A. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati K.A.-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas hiljemalt 10. juulil ja 10. jaanuaril ning tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel vastavalt võimalustele töötanud. Alates 2024.a suvest on võlgnik saanud traumast tingitud terviseprobleemide tõttu töötada vaid lühiajaliselt. Võlgnik on esitanud kohtule vastavad tõendid terviseprobleemidest ja ravist, mis on takistanud tal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, töötutoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitavat määra vaid kahel korral kui laekus tulumaksutagastus ning sellest tulenev kohustus oli eraldada 500,41 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud väljamakseid võlausaldajatele summas 506,04 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 25.01.2026 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. K.A. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.