Harju Maakohus
Kohtunik
Alan Biin
Määruse tegemise aeg ja koht
26.03.2026. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19193
Tsiviilasi
X, Y hagi Q vastu pärandvara jagamise ning kasu hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja I: X (isikukood XXX); Hageja II: Y (isikukood XXX); Hagejate ühine lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Pikani (e-post: [email protected]); Kostja: Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja W (isikukood XXX); Kostja lepingulised esindajad: Carmen Tars ja MirjamMari Marastu (e-post: xxx, xxx). 26.03.2026 kohtuistung
I
Kinnitada hagejate ja kostja vaheline kompromiss alljärgnevas:
XXX ühisomandi lõpetamine
Pooled on kokku leppinud, et kinnisasja, mis asub aadressil XXX, Tallinn (edaspidi Kinnistu), ühisomand lõpetatakse ning hagejad loobuvad kostja kasuks vastavatest hagejatele kuuluvatest ühisomandi osadest. Pooled on ühtlasi kokku leppinud, et hagejatele tasutakse Kinnistu ühisomandi osast loobumise eest rahaline hüvitis summas 214 910 eurot (edaspidi XXX Hüvitis) notariaalse lepingu alusel ja notari deposiitkonto kaudu, mille tarbeks sõlmitakse vastav leping Tallinna notar Mall Vendel juures hiljemalt 06.04.2026.a, millega saavad Kinnistu kaasomanikeks võrdsetes osades kostja ja kostja seaduslik esindaja W. Hagejad ei anna Kinnistuga ega ühisomandi lõpetamisega seonduvalt kostjale mitte ühtegi kinnitust. XXX Hüvitisest esimene osamakse summas 191 576,67 eurot tasutakse koheselt Kinnistu müügilepingu notariaalakti sõlmimisel notari deposiidi kaudu ja teine osamakse summas 23 333,33 eurot tasutakse hiljemalt 31.05.2026 X arveldusarvele nr 1
2-19-19193 XXXXXXX. Tähtajaks tasumata jätmisel rakendub viivis tasumata summalt 0,1% päevas iga viivituses oldud päeva eest.
Juhul kui kostjast ja/või kostja seaduslikust esindajast tulenevatel põhjustel, v.a mõjuv põhjus, ei sõlmita 06.04.2026.a Kompromissilepingu p-des 1.1. ja 2.1. nimetatud notariaalseid lepinguid on hagejatel õigus omandada kostjale kuuluva Kinnistu ühisomandi osa, tasudes kostjale hüvitise summas 210 090 eurot ning pooled kohustuvad vastava notariaalse lepingu sõlmimiseks hiljemalt 20.04.2026.a.
Kui pool takistab Kinnistu ühisomandi osa või Kinnistu otsese valduse üleandmist (nt ei ilmu selleks mõjuva põhjuseta notaribüroosse, kahjustab Kinnistut) on tegemist olulise Kompromissilepingu rikkumisega ning mitterikkuva(te)l pool(te)l on sellisel juhul õigus nõuda rikkuvalt poolelt kahju hüvitamist ja lisaks leppetrahvi määraga 100 eurot/päev iga päeva kohta, mil rikkuv pool Kompromissilepingut rikub ning rikkumist ei heasta.
Hagejatele antakse 06.04.2026.a kell 10:00 Kinnistu asukohas üle ka Kinnistu oluliseks osaks olevas hoones olev AK`i maal ja hagejatele kuuluvad isiklikud esemed ning hageja 1 klaver.
Kostja kannab kõik Kinnistuga seotud kulud, maksud ja maksed.
Pooled on kohustatud Kinnistu ühisomandi osa üleandmise protsessis käituma heauskselt ja mõistlikult ning aitama igal mõistlikul viisil protsessile kaasa.
Pooled on kokku leppinud, et kõik Kinnistu ühisomandi osa üleandmisega seotud kulud, milles on pooled käesolevaga kokku leppinud (riigilõivud, notari tasud) ja milles lepitakse kokku pärast Kompromissilepingu sõlmimist kantakse selliselt, et iga pool tasub või hüvitab 1/3 suuruse osa nimetatud kuludest.
Hagejad loobuvad Kompromisslepingu sõlmimisega nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt Kinnistuga seotud nõuetest, mis neil on või mis neil võivad tekkida tulevikus tulenevalt asjaolust, et kostja ja kostja seaduslik esindaja on alates pärandaja surmast kasutanud ja kasutab ka kuni Kinnistu müügini Kinnistut.
Pooled on kokku leppinud, et Ühingu ühisomand lõpetatakse ning hagejad omandavad Kompromissilepingu alusel 100% Ühingu osakapitalist ilma tasu maksmata. Arvestades, et hageja 1 on olnud Ühingu ainus juhatuse liige alates 19.07.2018 omab hageja 1 põhjalikku ülevaadet Ühingu majandustegevusest ja rahalisest seisust. Kostja ei anna Ühinguga ega ühisomandiga seonduvalt hagejatele mitte ühtegi kinnitust. Ühisomandi lõpetamiseks ja Ühingu osa üleandmiseks hagejatele kohustuvad pooled tegema vastava tehingu 06.04.2026.a Talinna notar Mall Vendeli juures. Üleantav Ühingu osade omand peab olema vaba kõigist pantidest, koormatistest, kolmandate isikute õigustest jne. Kõik notariaalse lepingu pooled kinnitavad selles, et neil ei ole mistahes nõudeid või pretensioone Ühingu vastu ning kõigist sellistest võimalikest nõuetest loobutakse tingimusteta ja tagasivõtmatult.
2-19-19193
Pooled on kohustatud Ühingu osa omandi üleandmise protsessis käituma heauskselt ja mõistlikult ning aitama igal mõistlikul viisil protsessile kaasa.
Pooled on kokku leppinud, et kõik Ühingu osade omandi hagejatele üleandmisega seotud kulud kantakse selliselt, et iga pool tasub või hüvitab 1/3 suuruse osa nimetatud kuludest.
Intellektuaalse omandi õiguste jagamine
„C“ Pooled ja Ühing on kokku leppinud ja kinnitavad, et valgusti “C” ehk „xxx“ tootepere kollektsioon koos variatsioonidega (toodud lisas 1) kõik intellektuaalse omandi õigused (sh varalised õigused) kuuluvad tervikuna kostja seaduslikule esindajale. Kostja seaduslik esindaja tagab, et Mi tunnustatakse alati kui selle valgusti kaasautorit (sama kohustus peab säilima ka juhul kui õigused edasi antakse ükskõik mis viisil mistahes muule isikule).
“D” Pooled on kokku leppinud, et valgusti “D” tootepere kollektsioon koos variatsioonidega (toodud lisas 2) kõik intellektuaalse omandi õigused (sh varalised õigused) kuuluvad tervikuna kostja seaduslikule esindajale. Kostja seaduslik esindaja tagab, et Mi tunnustatakse alati kui selle valgusti kaasautorit (sama kohustus peab säilima ka juhul kui õigused edasi antakse ükskõik mis viisil mistahes muule isikule).
Hagejad ja Ühing kohustuvad kostja seaduslikule esindajale hiljemalt 06.04.2026.a üle andma kõik nende valduses olevad valgustite „C“ ja „D“ joonised, prototüübid ja tehnilise dokumentatsiooni..
Kõik muud (v.a. Kompromissilepingu p-des 3.1. ja 3.2. nimetatud teoste osas) intellektuaalse omandi õigused mille kuulumine Ühingule ei ole seadusest tulenevalt välistatud ja mida on tsiviilasjas nr 2-19-19193 käsitletud, kuuluvad Ühingule ning kõik pooled loobuvad tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest, mis neil on või võib olla seonduvalt kõnealuse intellektuaalse omandiga. Pooled ja Ühing loobuvad tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest, mis neil on või võib olla teineteise vastu seonduvalt valgustitega „C“ ja „D“, v.a. nõuetest mis tulenevad sõnaselgelt käesolevast Kompromissilepingust, s.h asjaolust, et kõik Kompromissilepingu p-des 3.1. ja 3.2. intellektuaalomandi õigused tervikuna kuuluvad kostja seaduslikule esindajale.
Muud nõuded ja kokkulepped
Pooled (s.h. kostja) tunnustavad hageja 1 nõuet summas 24 100 EUR pärandaja Mi vastu ning hagejal 1 on seega õigus nimetatud rahasumma saamiseks pärandvara arvelt.
Kogu ülejäänud Mi pärandvara, mida ei ole eelpool p-des 1. kuni 3.3. nimetatud (s.h. pärandaja raha, pensionifondi osakud, muud rahalised nõuded ja kohustused)
2-19-19193 jagatakse poolte ehk kolme kaaspärija vahel võrdsetes 1/3 suurustes osades, täites eelnevalt pärandvarast punktis 4.1 toodud kohustuse hageja 1 ees. II
Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-19193 menetlus.
III
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
IV
Lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust kahe (2) päevani määruse kättesaamisest arvates.
V
Tagastada hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 500 eurot X arvelduskontole nr XXXXXXX.
VI
Toimetada määrus pooltele kätte.
VII
Käesoleva määruse lahutamatuks lisaks on tootepere kollektsioonide koos variatsioonidega „C“ (lisa nr 1) ja „D“ (lisa nr 2) kirjeldused.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Hagejad esitasid 06.12.2019. a Harju Maakohtule hagi pärandvara jagamise ja kasu hüvitamise nõudes. 26.03.2026. a esitasid pooled kohtule kompromissi ja taotluse selle kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-19-19193 TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissilepingu p 4.3 kohaselt poolte menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hagejate taotluse alusel tagastab kohus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigust lühendada. Käesoleval juhul taotlevad pooled kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigust lühendada kahe päevani määruse kättesaamisest arvates. Kohus rahuldab poolte taotluse. /allkirjastatud digitaalselt / Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.