Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-24-12647 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-12647 taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. - TsMS § 136 lg 1 II lause lubab kohtul, kui kohus leiab, et hageja määratud tsiviilasja hind ei vasta tegelikkusele, määrata tsiviilasja hinna. Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 937,90 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt ei ole hageja viivisenõuet arvestades korrektselt täitnud TsMS § 367 viivisenõudele esitatud nõuded ning ei ole edasiulatuva viivisenõude arvestamisel lähtunud TsMS § 133 lg 2 sätestatust ja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast. Kuna hagi on esitatud kohtule 21.08.2024, on hageja hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise nõue arve nr A348766 osas 38,09 eurot ja arve nr A357779 osas 68,18 eurot ehk kokku 106,27 eurot. Hageja on märkinud, et soovib kostjalt edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt seaduslike viiviste väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt loetakse rahalise kohustusega viivitamisel viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 01.07.2024 on VÕS § 94 sätestatud intressimäär 4,25 eurot ja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär seega 12,25%. Arvestades hageja põhinõude suurust ja seaduslikku viivisemäära, on hagihinna mõistes hageja edasiulatuva viivisenõude suuruseks 66,77 eurot (545,08x12,25/100). Tsiviilasja hind on eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul 545,08+106,27+80+81,76+66,77=879,88 eurot. - Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. - Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. - Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. - TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

2-24-12647 rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 245 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel ning selle väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja ning sellega seoses on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 05.10.2024, kostja kohtu määratud tähtajaks menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu – 120 eurot ilma käibemaksuta- vastab kohtu hinnangul asja keerukusele ja mahule ning on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja töömahuks on menetluskulude nimekirja kohaselt 3 tundi, mis kohtu hinnangul vastab samuti asja keerukusele ja mahule. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 605 eurot, millest 245 eurot on tasutud riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja tasu hagimenetluses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 445 lg 1 ütleb, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma hageja esindaja Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasja number ja võlgniku nimi, viitenumber 101918024527. Kohus rahuldab esitatud taotluse. - Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. - Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.