Muud

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.10.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik K.K. esitas 06.08.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus (alates 11.12.2023. a) ning tema ülalpidamisel on üks alaealine. Abikaasadel on ühisvara ning abikaasal makseraskusi ei ole. Võlgnikul on kutseharidus. Käesolevalt töötab K.K. Tartu Realiseerimiskeskuses müüjana ning tema igakuine töötasu on 1200 eurot. Väljaminekud on 720 eurot. Vara on välja toodud täiendav kogumispension (III sammas), mille hinnanguline väärtus on 4821,38 eurot. Muu vara puudub. Täitmata kohustusi on kolme võlausaldaja ees ning kogusummas 20 023,85 eurot. Algatatud on täitemenetlused. Võlgnik võttis kiirlaene, et võimaldada oma perele paremad elamistingimused, kuid ei jõudnud võetud kohustusi täita. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot. Kohus võttis 02.09.2024. a määrusega K.K. maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks K.K.. Kohus tegi usaldusisikule kohustuseks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisik K.K. esitas 01.10.2024. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on varana kirjas sõiduauto Ford Focus, mida reaalselt olemas ei ole, viidud varuosadeks. On olemas mängukonsool playstation 5 väärtusega 350 eurot, kaks kuldsõrmust väärtusega 300 eurot. Vabatahtlikus pensionifondis on osakuid väärtusega 5197,86 eurot ja igakuise sissetulekuna võlgniku töötasu 900 eurot (periooditi lisatasu 100-200 eurot), lisandub peretoetus 80 eurot. Sissetulekud kokku 1080 eurot. Kohustusi on kokku summas 25 126,90 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 885 eurot. Ülalpidamisel on üks alaealine. Võlgnik saab igakuiselt võlgade katteks tasuda 100 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeliselt võetud laenud, maksejõuetus on tekkinud sissetulekute vähenemisest siis kui vanemapalk lõppes. Enne seda on võlgnik püüdnud saada pere elu heale järjele. Võlgnikul ei ole alkoholi- ega hasartmängusõltuvust, elab säästlikult. Kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Koos võlgniku vara- ja võlgade nimekirjaga on usaldusisik esitanud tegevusaruande, milles sisaldub ka usaldusisiku hinnang ja selgitus väljatulekuks maksejõuetusolukorrast väljatulekuks. Usaldusisiku arvamusest nähtub, et pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus täidaks võlgniku eesmärki kohustustest vabaneda ainult juhul, kui võlgnik otsib tasuvama töökoha ehk tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ning on eesmärgile orienteeritud ehk kohusetundlik rahaasjades. Praegu puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt kohustusi vähegi mõistlikus ulatuses täita. Kohus andis usaldusisikule ja võlgnikule võimaluse soovi korral midagi täiendavalt avaldada kirjalikult. Usaldusisik teatas enda ja võlgniku nimel, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus. Täiendavalt ei ole midagi lisada.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas võlgnikuga ja usaldusisikuga kirjalikult sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku sissetuleku juures ei ole võlgade ümberkujundamismenetlus mõistliku ajaperioodi jooksul võimalik. Samal arvamusel on ka võlgnik. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et K.K.le on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku töötab müüjana OÜ-s Realiseerimiskeskus. Võlgniku igakuine töötasu on 900 eurot, millele periooditi lisandub lisatasu 100-200 eurot. Võlgnikule makstakse peretoetust 80 eurot. Võlgnikul olemasolev vara kohustusi ei kata. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 25 126,90 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et K.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus märgib, et võlgnik on kasutanud oma arvelduste tegemiseks oma lapse nimel olevat pangakontot. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tuleb selline tegevus lõpetada ja kõik

võlgnikule makstavad rahasummad, aga ka tema arveldused peavad liikuma läbi võlgniku enda nimel oleva pangakonto. Robert Sprengk andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Robert Sprengk on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku K.K. pankroti välja 22.oktoobril 2024 kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Robert Sprengki ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.11.2024. a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule K.K., samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik K.K. esitas 01.10.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 20 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 660 eurot. Usaldusisiku tegevus selles menetluses on olnud järgmine: päringud ja võlaandmete hankimine 2 tundi, kava koostamine, kontoväljavõtete analüüs 4 tundi, suhtlemine võlgnikuga kokku 4 tundi. Kokku 10 tundi ehk 20 pooltundi, 33 eurot pooltund. Tasu 660 eurot. Tasutaotlus on esitatud FiMS § 54 lg 4 kolmanda lause kohaselt ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud aluseid justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 kohaselt. Kohus hindab, et usaldusisiku töömaht 20 pooltundi ehk 10 tundi on selles menetluses ülemäärane. Võlgnikul on neli võlausaldajat (ühel võlausaldajal kolm nõuet), st. menetluse maht on väike. Ka on võlgniku arveldused (pangakontodelt nähtuvalt) väiksemahulised, keerukat analüüsi ei vaja, mistõttu nimekirjade koostamisele (kava koostamist ei ole), kontoväljavõtete analüüsile vajalik aeg ei saa ületada 3 tundi. Suhtlemine võlgnikuga 4 tundi on kohtu hinnangul ülemäärane. Võlgnik on täisealine isik, kelle astumine maksejõuetusmenetlusse on teadlik valik, ta on esitanud maksejõuetusavalduse, s.t. et tal on olemas vajalik eelinfo ja teadmine käsilolevast menetlusest, ta on kasutanud nõustaja abi. Kohus hindab suhtlemisele võlgnikuga põhjendatud aega 2,5 tundi. Kokku, arvestades selle menetluse mahtu ja keerukust, põhjendatud aeg 7,5 tundi ehk 15 pooltundi. 15x33=495 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 495 eurot. FiMS § 54 lg.2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda ajutise halduri tasu sätetest. PankrS § 65 lg.11 sätestab: Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik vastas kohtu järelepärimisele, et palub usaldusisiku tasu kanda tema isiklikule kontole K.K. a/a EE181010102411769006. Kuna usaldusisik ei ole ettevõtja ja tasu ei maksta ka tema büroole, ei lisandu makstavale tasule käibemaksu. Muud ettenähtud maksud sisalduvad tasus. Kohus määrab tasu väljamaksmise vastavalt taotlusele usaldusisiku isiklikule kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.