B2 Impact OÜ hagi C.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5520,85 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindaja Pille Martin, e-post: XXX). esindajad Kostja: C.R (isikukood: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi C.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-15, 94-96).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub C.Rilt (kostja) välja mõista põhivõlg 3666 eurot, intress 530 eurot, viivis 881,09 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edaspidi põhiosa jäägilt viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni selle tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.07.2023 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 77601385047 krediidilimiidiga 4000 eurot. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas ja arvutatud lähtudes maksimaalse krediidilimiidi kasutusele võtmisest seadusjärgsetes piirmäärades. Intressi- ja viivisemäär on lepingu kohaselt 40,7 % aastas ja 0,11% päevas. 19.01.2024 sõlmisid kostja
ja ESTO AS arvelduskrediidi lepingu nr 77601385047 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingu põhitingimuste järgi oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust. Lepingu järgi kuulub tasumisele igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on perioodil 26.07.2023 kuni 29.03.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 8100 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud kokku 5494,96 eurot, sh põhiosa 4434,59 eurot, intress 878,84 eurot, kaardimakse tehingutasu 41,03 eurot, võlgnevuse meeldetuletustasu 15 eurot, krediidiskooringu tasu 30 eurot, kiire väljamakse tasu 99,50 eurot. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024. Kostjat hoiatati 30.10.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetati leping alates 14.11.2024. Hageja edastas kostjale 02.12.2024 teate nõude loovutamise kohta B2 Impact OÜ-le. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3666 eurot (väljastatud krediit 8100 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 4434,59 eurot). Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 42% aastas tagastamata krediidisummalt. Kuivõrd viimane tagasimakse kostjalt oli teostatud 10.07.2024 arvestab hageja intressi järgnevast päevast s.o 11.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.11.2024 ning kogunenud intress on 530,07 eurot. Viivist arvestab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 10.06.2025 lepingus sätestatud intressimääras 42% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivise 881,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle tasumiseni alates 11.06.2025 seadusjärgses viivisemääras. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel meeldetuletuskirjad ja SMS-id: 02.11.2024 (25 eurot), 30.12.2024 (5 eurot) ja 29.01.2025 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Kulutused on tekkinud võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud olles makseviivituses. Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista võlgnevusest tingitud sissenõudekulud 35 eurot. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse sissetulekust summas 961,96 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja poolt märgitud finantskohustuste 160 eurot ja majapidamiskulude 300 eurot kohta. Päringud teostati creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult. Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.
2
9.Vastuseks kohtu ettepanekule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada nõude ümberarvestus märgib hageja, et krediidiandja kontrollib alati esimeses järjekorras tarbija Pensionikeskuse sissetulekut ning krediidiandja sisemised protseduurireeglid määravad tingimused, millistel juhtudel ei piisa lepingu sõlmiseks ning laenu väljastamiseks üksnes Pensionikeskuse infost. Kostja puhul ning silmas pidades Pensionikeskuse päringu vastet - ühtegi välistavat asjaolu ei esinenud, mis oleks tinginud lisapäringute tegemise nõude/kohustuse. Krediidiandja automatiseeritud süsteem on kostja kohustuste suuruseks kokku hinnanud 483 eurot.
10.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
12.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 16.07.2023 krediidilepingu #77601385047 (dtl 28-29), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 4000 eurot. Pooled sõlmisid 19.01.2024 lepingu lisa 1 (dtl 43-44), millest nähtuvalt sai kostja krediiti juurde 4000 eurot. Kostjale on tehtud ajavahemikul 26.07.2023 kuni 29.03.2024 väljamakseid kokku 8100 eurot (dtl 50-58). Lepingu järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
13.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
14.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.Esialgse lepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 49,22% aastas ja lisalepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 51,11% aastas ning nende sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2023 oli 16,72% aastas ja 30.11.2023 oli 17,36% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.
16.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 3
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
18.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
19.Hageja on hagi lisana esitanud dokumendi (dtl 81-84), milles on kuvatõmmis kostja isikuandmetest ja krediidiskoor (KYC & Scoring) ning kuvatõmmisena andmed hageja väitel Pensionikeskuse päringust ajavahemiku 14.02.2023 kuni 13.07.2023 kohta. Tööandja kohta andmeid ei nähtu, vaid on märge, et erasektori töötaja. Kuigi hageja väidab, et kostja avaldas oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot, finantskohustusteks 160 eurot ja majapidamiskuludeks 300 eurot ei ole kuvatõmmisest aru saada, millised andmed on kostja ise avaldanud, millised on krediidiandja kogunud ning millal on need andmed saadud. Samuti ei nähtu kas ja millal tehti päringud creditinfo.ee ja taust.ee süsteemi. Ülalpeetavate kohta puudub info. Krediidi suurendamisel jaanuaris 2024 ei ole üldse andmeid kogutud.
20.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ning juhul kui tarbijal on ka ülalpeetavaid, siis ka nende igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).
22.Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks tehtud. Hageja on tuginenud Pensionikeskuse sissetulekule ning krediidiandja sisemistele protseduurireeglitele, mis määravad laenu saamise tingimused. Kohus leiab, et need andmed ei ole piisavad ning kohus on sellele ka hageja tähelepanu juhtinud.
23.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud algselt kostjale krediidi andmisel ja krediidisumma suurendamisel kostja krediidivõimelisuses.
24.Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti 4
ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
25.Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust viidates sellele, et tema hinnangul ei ole selleks alust.
26.Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu krediidilepinguga siis ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ka lepingut ülesöelduks. Selleks, et kohus saaks ise kontrollida põhinõude sissenõutavaks muutumist, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud, mille põhjal saaks kohus kontrollida nõude kujunemist. Hageja on küll hagis märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest täpsustanud, millal ja mis summas. Samas tuleb need summad lugeda krediidi tagasimaksmiseks.
27.Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ümberarvestust ning ka kohtul endal ei ole võimalik hagis väljatoodud asjaolude alusel võlgnetavat põhinõuet välja arvutada, siis tuleb hagi jätta nõude ebaselguse tõttu täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
29.Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.