lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-116278/12

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-116278/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2916
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-116278

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2024, Jõhvi Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. E. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1271, 96 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

S. R., Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])

Kostja:

S. E. (ik XXX, elukoht XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi.
2.Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot 16 senti (millest 972,46 on põhinõue, 10 eurot meeldetuletustasu, 147,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulu).
3.Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 29.06.2024.a kuni põhinõude 972,46 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulud jätta S. E. kanda. 4.1 Välja mõista S. E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 540 (viissada nelikümmend) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.3 S. E.l kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717324956.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. I

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. E. vastu võla nõudes. Pärnu Maakohus tegi 02.05.2024 makseettepaneku, millele S. E. esitas 31.05.2024 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 11.06.2024.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 11.06.2024.a. määrusega hagi käiguta ja andis OÜ-le Aktiva Finance Group tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.28.06.2024.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses ja nõude täpsustuses palub hageja S. E.lt välja mõista - põhivõlgnevus 982,46 eurot;

- sissenõutavaks muutunud viivised 147,70 eurot perioodi eest 19.03.2023-28.06.2024; - viivised alates 29.06.2024 kuni põhinõude summas 972,46 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses - sissenõudmiskulu 40 eurot Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 638 eurot (sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot). 2.1 Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja S. E. vahel sõlmitud alljärgnevad leping(ud): Leping

Nr.

Kuupäev

Liitumisleping

11883085

26.11.2021

Osamaksetega vara müügileping

11883088

26.11.2021

Osamaksetega vara müügileping

11883090

26.11.2021

Liitumisleping

12120814

31.12.2021

Liitumisleping

12120826

31.12.2021

Nutikindlustus

12120837

31.12.2021

Osamaksetega vara müügileping

12120828

31.12.2021

Osamaksetega vara müügileping

13691096

06.09.2022

Liitumisleping

13694874

07.09.2022

2.1.1 26.11.2021 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega sai kostja endale teenuspaketi nimega „suur pakett“, mille liitumistasu oli 0 eurot. Pooled leppisid kokku osamaksetega vara müügilepingu sõlmimises eritingimustel 100% osamakse soodustusega. Soodustuse saamise eelduseks oli kliendi kohustus kasutada osamaksete tasumise perioodi vältel kas „Suur pakett", lisateenust „Huub" (k.a ..Huub+Viaplay") ja ..Internet L" või „Suur pakett", lisateenust „Huub" (k.a „Huub+Viap!ay") ja„Piiramatu koduintemet" teenuspakette. 2.1.2 26.11.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja endale järelmaksuga Elisa Elamuse Digiboks seadme. Osamaksete summa oli kokku 107,64 eurot ja osamakse suurus 2,99 eurot kuus. Tasumise periood 36 kuud. 2.1.3 26.11.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai S. E. endale järelmaksuga Phillips 50 UHD teler 50PUS7906/12 seadme. Osamaksete summa oli kokku 479 eurot ja osamakse suurus 19,95 eurot kuus. Tasumise periood 24 kuud. 2.1.4 31.12.2021 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega on kliendile lisaks kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus. Andmesideteenuse tarbimist arvestatakse mahupõhiselt hinnaga 2,28 €./MB v.a juhul, kui klient tarbib andmesideteenust teenuspaketi alusel. Liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile automaatselt avatud roaming-teenus. Sideteenuste tarbimisele on kehtestatud krediidilimiit. Roaming andmesideteenuse tarbimisele on kehtestatud automaatselt roamingu andmeside krediidilimiit summas 60.00 eurot. Kostja sai oma kasutusse nr. XXX ja teenuspaketi Ulme Basic 19. 2.1.5 31.12.2021 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega on kliendile lisaks kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus. Andmesideteenuse tarbimist arvestatakse mahupõhiselt hinnaga 2,28 €./MB v.a juhul, kui klient tarbib andmesideteenust teenuspaketi alusel. Liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile automaatselt avatud roaming-teenus. Sideteenuste tarbimisele on kehtestatud krediidilimiit. Roaming andmesideteenuse tarbimisele on kehtestatud automaatselt roamingu andmeside krediidilimiit summas 60.00 eurot. Kostja sai oma kasutusse nr. XXX ja teenuspaketi MINT Film Plus Eri. 2.1.6 31.12.2021 sõlmiti Nutikindlustus, mille allkirjastamisega sõlmiti kindlustus seadmele Poco X3 Pro 6+ 128GB. Kindlustusobjekti hinnaks 239 eurot. Kindlustus periood 31.12.202130.12.2026. Perioodi makse kokku 251,4 eurot, kuumakse 4,19 eurot. 2.1.7 31.12.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja endale järelmaksuga Lenovo Tab M10 (Z Gen) 4+64 GB seadme. Osamaksete summa kokku 189 eurot, osamakse suurus 7,87 eurot kuus. Tasumise periood 24 kuud. 2.1.8 06.09.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja endale järelmaksuga Apple Iphone 13 Pro Max nahast „MagSafe ümbris, must“ toote. Osamaksete summa kokku 64,90 eurot. Tasumise periood 10 kuud. 2.1.9 07.09.2022 sõlmiti Liitumisleping, mille allkirjastamisega on kliendile lisaks kõneteenusele automaatselt avatud ka andmesideteenus. Andmesideteenuse tarbimist arvestatakse mahupõhiselt hinnaga 2,28 €./MB v.a juhul, kui klient tarbib andmesideteenust teenuspaketi alusel. Liitumislepingu allkirjastamisega on kliendile automaatselt avatud roaming-teenus. Sideteenuste tarbimisele on kehtestatud krediidilimiit. Roaming andmesideteenuse tarbimisele on kehtestatud automaatselt roamingu andmeside krediidilimiit summas 60.00 eurot. Kostja sai oma kasutusse nr. XXX ja teenuspaketi Eri Ulme 27,48.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. 2.2 Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved perioodi eest 01.12.202201.03.2023 (Lisa 10). Arve nr Teenus Muu tasu Maksetähtaeg 2036761340 206,65 5,00 18.12.2022 2037096180 139,27 5,00 18.01.2023 2037406106 122,27 18.02.2023 2037718003 504,27 18.03.2023 Kokku: 972,46 eurot 10,00 eurot Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 982,46 eurot. 2.3 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2024 valemi abil: põhivõlgnevus 972,46 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär aastas. Eeltoodust tulenevalt moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 147,70 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.4 Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.02.2023. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 07.03.2024.a. hagejale. 2.5 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist. Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:

- sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. - sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. - sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 28.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule edastatud emailid ja kirjad; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja S. E. märgib kirjalikus vastuses hagile, et ei tunnista Aktiva Finance Group OÜ haginõuet. Kostja väidab, et on võlgnevuse täies ulatuses tasunud, kuid tasutud on sularahas, mistõttu sellekohaseid tõendeid kostjal esitada ei ole Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 13.09.2024.a esitatud menetlusdokumendis märgib kostja, et ei saa kohtule tõendada, et nõuded tasuti, kuna makseid tegi osaliselt kostja ise ning osaliselt tehti maksed sugulase konto kaudu, kes on käesolevaks ajaks surnud. Kostja kinnitab, et kõik maksed on Elisa Eesti AS-le tasutud.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

Esmalt eeldab nõude rahuldamine seda, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv(ad) leping(ud), kostjale on teenust osutatud ja/või seadmed üle antud, kostja ei ole teenuste ja kauba eest tasunud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.

7.Tsiviilasja materjalide kohaselt olid poolte vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingud ja osamaksetega vara müügilepingud, mille kohaselt Elisa Eesti AS kohustus osutama telekommunikatsiooniteenust ja müüs kostjale seadmed, kostja seevastu pidi osutatud teenuste ja soetatud seadmete eest tasuma. Liitumislepingute lahutamatuks osaks on üldtingimused (https://www.elisa.ee/et/elisast/teenuste-tingimused-ja-hinnakiri/elisa-teenustekasutamise-uldtingimused) S. E. ja Elisa Eesti AS sõlmisid alljärgnevad lepingud: Liitumislepingu nr 11883085 26.11.2021.a (dtl 28-29); Liitumislepingu nr 11883085 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 11883088 26.11.2021.a (dtl 30-31); Liitumislepingu nr 11883085 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 11883090 26.11.2021.a (dtl 32-33); Liitumislepingu nr 12120814 31.12.2021.a. (dtl 34); Liitumislepingu nr 12120826 31.12.2021.a (dtl 35); Nutikindlustuse nr 12120837 31.12.2021.a. (dtl 36); Liitumislepingu nr 12120826 lisa Osamaksetega vara müügilepingu nr 12120828 31.12.2021.a. (dtl 37); Osamaksetega vara müügilepingu nr 13691096 06.09.2022.a. (dtl 39); Liitumislepingu nr 13694874 07.09.2022.a (dtl 41-42). Lepingute sõlmimist kinnitavad poolte allkirjad lepingutel. Elisa Eesti AS esitas S. E.le tasumiseks arved nr 2036761340 01.12.2022.a. (dtl 43-46); nr 2037096180 01.01.2023.a. (dtl 47-50); nr 2037406106 01.02.2023.a. (dtl 51-54); nr 2037718003 01.03.2023.a. (dtl 55-58), kogusummas 982,46 eurot (dtl 99, 43-58) mille kostja jättis tasumata.
8.Selleks, et Aktiva Finance OÜ-l oleks õigus Elisa Eesti AS-i ja S. E. vahel sõlmitud lepingute alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja märgib, et Elisa Eesti AS loovutas nõude Aktiva Finance OÜ-le 07.03.2024.a. ja kostjat teavitati sellest posti ja e-posti teel (dtl 86-89). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Elisa Eesti AS ütles lepingud üles alates 27.02.2023 (dtl 103).
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub tõendite esitamise kohustus pooltel. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on hagiavalduses märgitud teenust ja seadmed saanud. Kostja väitel on ta võlgnevuse tasunud esialgsele võlausaldajale ehk Elisa Eesti AS-le, kuid selle kohta tõendeid esitada ei saa, kuivõrd maksed tasuti sularahas ja osaliselt sugulase konto kaudu (sugulane käesoleval ajal enam elus ei ole).

Kohus on seisukohal, et kostja väited on paljasõnalised ja mitteusutavad. Esmalt märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluses on S. E. esitanud üksnes nõude aegumise vastuväite (dtl 12). Hagimenetluses on kostja hakanud väitma, et tegelikkuses on võlgnevus tasutud. Ei ole eluliselt usutav, et ühegi osamakse tasumise kohta ei ole võimalik esitada maksedokumenti või konto väljavõttelt näidata ülekannet. Isegi kui tasuti osaliselt maksed sularahas Elisa teeninduses vms, pidi kostja saama selle kohta maksekinnituse. Seega on kostja vastuväited tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et on kohustuse hageja ees täitnud või puuduks kohustus seda teha.

10.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Osutatud teenuste eest ja soetatud seadmete eest osamaksete tasumata jätmine on lepingute rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et on hageja esitatud arved (vt otsuse p 7) tasunud, on hageja põhinõue 982,46 eurot (972,46 + 10 eurot meeldetuletustasud) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist (viivise arvestus dtl 104). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o 19.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2024 arvestusega: põhivõlgnevus 972,46 eurot x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.03.2023-28.06.2024.a. on 147,70 eurot (dtl 104). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ehk viivis põhivõlgnevuselt 972,46 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 29.06.2024 seadusjärgses määras 12,5% aastas. Kohus rahuldab viivisenõude.
12.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujuneb 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot (dtl 105-107); 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 108-110); 28.03.2024 tasulise

kirja saatmine 5 eurot (dtl 111-113); muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (shnõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud emailid ja kirjad; võlanõude avaldamisega tehtud kulud; dtl 114-115) Meeldetuletuskirjade saatmine e-posti teel on mõistlik viis nende edastamiseks. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude.

13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad kostja S. E. kanda.
15.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot (dtl 116) ja kandnud esindaja õigusabikulu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot; õigusabikulu 338 eurot arvestusega 2 h x 169 töötunni hind; dtl 102) Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt. Ajakulu 2 h on vajalik ja põhjendatud. Põhjendamatult kõrge on kohtu hinnangul õigusabiteenuse töötunni hind. Käesoleval juhul on hageja esitanud trafaretse hagi tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses ning hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 2 tundi ning töötunnihinnaks 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot (TsMS § 175 lg 1). Koos riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kuluga mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 540 eurot (280 + 20 + 240).
16.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja