Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti 23. veebruaril 2024 esitatud originaaldokumendid, V. S. 23. septembril 2024 ja 21. oktoobril 2024 saabunud originaaldokumendid, Tallinna notar M.V. 6. jaanuaril 2025 esitatud originaaldokumendid, D. M. 28. märtsi 2025 esitatud originaaldokumendid, AS SEB Pank 14. aprillil 2025 esitatud originaaldokumendid ja Swedbank AS-i 14. aprillil 2025 esitatud originaaldokumendid.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

hageja õde, testaator, suri 28. juuni 2023;

-

seitse päeva enne surma olevat testaator koostanud kostja kasuks testamendi. Testament sisaldas testaatori soovi pärandada kogu oma vara kostjale, see on väidetavalt koostatud ja allkirjastatud 20. juuni 2023, see on väidetavalt allkirjastatud tunnistajate juuresolekul ning on väidatavalt kirjutatud ja allkirjastatud testaatori poolt;

-

testament ei ole koostatud testaatori tahte alusel/järgi ning ei ole testaatori poolt allkirjastatud. Sellele viitab asjaolu, et testaatori surma ja koduse testamendi vahele jääb vaid 7 päeva. Sellest järeldub, et testament on koostatud pärast, mitte enne testaatori surma;

-

kostja võltsis testamendi. Sellele viitavad asjaolud, et kostja ei teavitanud hagejat testaatori surmast ning et kostja ei soovinud hagejaga testaatori surma asjaolusid ka hiljem jagada. Teostatud käekirjaekspertiisi järeldused on ebaselged ning see tugineb võrdlusmaterjalile, mille päritolu on teadmata. Sellele tõendile ei saa tugineda; 2

-

kodune testament on tühine, sest tunnistajate allkirjad on võltsitud. Tunnistajad pole testamendi koostamise juures viibinud üheaegselt. Sellele viitavad testamendi tekstis olevad lüngad. Samuti tunnistajate ütlustest ei järeldu, et mõlemad tunnistajad oleks olnud testamendi koostamise juures üheaegselt;

-

testaator ei ole tunnistajaid enda viimse tahte avaldamisele kutsunud/seda tunnistama palunud ning tunnistajad ei ole saanud ka veenduda, et testaator oleks olnud selleks teoja otsustusvõimeline;

-

testaator polnud otsustusvõimeline testamendi tegemise ajal. Sellele viitab asjaolu, et notari poolt väljastatud testamendi koopia on kirjavigu täis, selline kirjastiil ei olnud testaatorile omane (testaator oli haritud ja intelligentne inimene). Samuti testamendi teksti asetus ja ilme, andmete kuju ja paiknemine on imelik (tekst on jagatud kolmeks osaks ning väidetavalt testaatorile kuuluv allkiri on kahes erinevas kohas). Ka oli testaatoril viimase staadiumi vähk ning ta sai kangeid ravimeid. Nende ravimite tarvitamise tõttu ei mõistnud ta ümbritsevat adekvaatselt ega olnud võimeline testamenti kehtivalt tegema;

-

alternatiivselt leiab hageja, et kostja on pärimiskõlbmatu, sest kostja võltsis koduse testamendi.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited: -

20. juuni 2023 koostatud testament on tehtud testaatori poolt. See on tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament ning see vastab seaduses ettenähtud kohustuslikele nõuetele. Seejuures on tunnistajate ütlustega tõendatud, et testaator kutsus tunnistajad enda juurde 20. juuni 2023 õhtul, mil testaator kirjutas testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Testaator allkirjastas testamendi ja seejärel tunnistajad;

-

tõendamata on väide, et testament on võltsitud. Käekirjaekspertiis tõendab, et testamendi kirjutas ja allkirjastas testaator. Teostatud käekirjaekspertiis on selgesti jälgitav ning vastuoludeta, puudub alus kahelda selle usaldusväärsuses;

-

tõendamata on hageja väide, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu. Testament on kehtiv ja vastab testaatori viimsele tahtele;

-

kostja pärijaks määramine pole ebatavaline. Testaator ja kostja olid aastaid head tuttavad.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht

4

usaldusväärsuse. Lisaks ei ole tuvastatav, et tunnistajatel oleks isiklikke, majanduslikke või muid lähedasi suhteid kummagi menetlusosalisega, mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Tunnistajatel puudub ka isiklik huvi käesoleva vaidluse tulemuse suhtes. Eeltoodut arvestades peab kohus tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ning arvestab nendega asja lahendamisel. Seega nii ekspertiisiaktist kui tunnistajate ütlustest järeldub üheselt, et testaator on 20. juuni 2023 testamendi koostanud ja allkirjastanud omakäeliselt. Eeltoodud tõenditele koostoimes tuginevalt tuvastab kohus, et testaator on teinud 20. juuni 2023 tahteavalduse pärandi kohta. Järelikult on testamendi puudumise tuvastamise nõude eeldus täitmata, mistõttu jääb see nõue rahuldamata.

Hageja on esitanud alternatiivse nõude 20. juuni 2023 testamendi tühisuse tuvastamiseks, sest testamendi tegemisel ei järgitud seaduses sätestatud nõudeid. Hageja sellise nõude aluseks on TsÜS § 83 lg 1, mis sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tallinna notar M. V. on kohtule edastanud pärandaja testamendi (dtl 143). Sellest nähtub, et testament on koostatud käekirjaliselt kahe tunnistaja juuresolekul. Ekspertiisiakti, eksperdi ja tunnistajate ütluste alusel tuvastab kohus, et testamendi teksti on kirjutanud testaator omakäeliselt (dtl 314325, ajamärk 00:21:37, 00:23:42 – 00:26:45 dtl 539, vt ka otsuse punktis 3 viidatud eksperdi ja tunnistajate ütlused). Asjaolust, et testamendi on allkirjastanud tunnistajad võib järeldada, et testaator on soovinud koostada tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendi, mistõttu tuleb kontrollida testamendi vastavust PärS §-s 23 sätestatud nõuetele.

PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Hageja leiab, et tunnistajate allkirjad on võltsitud, testament on koostatud hiljem ning tunnistajad pole testamendi juures tegelikult viibinud.

Kohtu hinnangul on mõlema tunnistaja ütlustega tõendatud, et nad on testamendi allkirjastanud ning nad on testamendi koostamise juures viibinud üheaegselt. Nii märkis I. B. ülekuulamisel järgmist: „Mina tulin ja siis peaaegu kohe tuli A.. Me istusime köögis. Ta istus tugitoolis ja kirjutas laua taga. Me lihtsalt kirjutasime alla ja kõik. Ja ma läksin ära“ (ajamärk 00:46:47, dtl 541). Ka tunnistaja A. M. kinnitas, et viibis testamendi koostamise juures koos I. B. ning allkirjastas testamendi (ajamärk 01:13:47 – 01:13:47 dtl 544, 01:21:03 dtl 546). Seejuures järeldub mõlema tunnistaja ütlustest, et testament koostati 20. juuni 2023 (ajamärk 00:45:02 dtl 541, ajamärk 01:13:31 dtl 544). Hageja viidatud võimalik vormistuslik minetus (so testamendi tekstis on lüngad) ei lükka ümber tunnistajate vande all antud ütlusi. Seega pole testamendi koostamisel rikutud PärS § 23 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu.

Kohus ei nõustu hagejaga, et asjas pole tõendatud, et testaator oleks tunnistajaid teavitanud, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Nii nähtub tunnistaja A. M. vande all antud ütlustest järgmist: „Kui ma juba olin korteris, siis ta ütles, et tema soovib kirjutada testamenti. Siis ma esitasin ka küsimuse, et kas olukord on nii halb. Ta oli ka väga selge mõistusega ja ütles, et ikkagi, A., ma arvan, et asi läks hullemaks ja mina pean kirjutama, muidu mina ei jõua.“ (ajamärk 01:12:35 dtl 544). Tunnistaja I. B. on vande all selgitanud: „Ta ütles, et ta tahab käeliselt kirjutada seda testamenti ja tal on 5

vaja kaks tunnistajat, et kas mina saaksin olla tunnistaja.“ (ajamärk 00:47:32 dtl 541). Eelöelduga on tõendatud, et mõlemale tunnistajale avaldas testaator, et soovib teha testamendi ja mõlemale tunnistajale oli testaatori poolt avaldatu alusel arusaadav, et nad on testamendi koostamise juures tunnistajatena. Seega pole testamendi koostamisel rikutud PärS § 23 lg-s 2 sätestatud nõudeid.

Muudele PärS §-s 23 sätestatud vorminõuete rikkumisele pole hageja tuginenud. Eeltoodule tuginevalt leiab kohus, et testament vastab seaduses sätestatud kohustuslikele tingimustele ning selle koostamisel on järgitud seaduses sätestatud nõudeid. Järelikult pole testament tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi.

Hageja on läbivalt viidanud, et testaator polnud enda tervislikust seisust tulenevalt võimeline aru saama testamendi tegemisest.

TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Vaimutegevuse häire võib olla näiteks teadvuse kaotus, haigushoog, alkoholi- või narkojoove, uinutite või ravimite mõju vms, mille tulemusena on mõjutatud isiku võime tahte kujunemiseks.2 Otsusevõimetus puudutab üldjuhul isiku seisundit konkreetsel ajahetkel (so praegusel juhul testamendi tegemise hetkel) ning otsusevõimetus väljendub isiku välises käitumises, mis on tavaliselt märgatav. Välisele vaatlejale peab olema aru saadav, et isik käitub ebaadekvaatselt ning esineb ilmselge defitsiit tema kognitiivsetes võimetes. Asjas puudub vaidlus selles, et testaator oli haige (põdes vähki) ning ta suri kaheksandal päeval pärast testamendi tegemist (dtl 12). Samas järeldub mõlema testamendi koostamise juures viibinud tunnistaja ütlustest, et testaatori välises käitumises ei olnud märgata muutusi, käitumine oli tavapärane ning tema mõtlemine oli selge. Seejuures märkis tunnistaja I. B. järgmist: „Ta viimase päevani oli täiesti normaalses seisundis. Ta rääkis nagu normaalne inimene. See probleem oli, et tal oli raske kõndida. Tal olid probleemid jalgadega. Aga peaga oli kõik korras“ (ajamärk 00:45:02 dtl 541). Tunnistaja A. M. selgitas samuti, et testaator oli normaalses seisundis täpsustades, et: „Ta sai aru, et toimub olulise dokumendi koostamine. Ta sai aru, kes mina olen. Ta rääkis tavalised asjad, mida ta mulle rääkis, et oli rõõm mind näha, tervitas ja küsis kuidas emal on – tavalised toimingud. Nagu me räägime selle inimesega, nagu tavaliselt räägime.“ (ajamärk 01:15:14 dtl 545). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et testaator oli testamendi tegemisel tervislikust seisundist tulenevalt otsustusvõimetu TsÜS § 13 lg 1 mõttes. Seega pole testament ka sellel alusel tühine.

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et testamendi tühisuse tuvastamise eeldused on täitmata, jääb hagi selles nõudes rahuldamata.

Alternatiivselt palub hageja tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks, sest kostja võltsis testamendi. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on PärS § 6 lg 1 p 5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et testaator on teinud 20. juuni 2023 tahteavalduse pärandi kohta ning et testaator on 20. juuni 2023 testamendi koostanud ja allkirjastanud omakäeliselt (vt otsuse punkt 3). Järelikult pole 20. juuni 2023 testament kostja poolt võltsitud ning kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise eeldused on täitmata. Hagi jääb ka selles nõudes rahuldamata.

2 P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2023. § 13 kommentaarid, lk 122-124.

6

Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus Harju Maakohtu 21. september 2023 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse jõustumisel.

Menetluskulud

TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 6. märts 2026 (dtl 553555). Selle järgi on kostja kandnud menetluskulusid kokku 2841 eurot (kulud õigusabile 15,5 tundi). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, sisaldavad menetluskulud käibemaksu. Esindaja tunnitasu on seoses käibemaksumäära muutustega järgmine: kuni 31. detsember 2023 180 eurot, perioodil 1. jaanuar 2024 kuni 30. juuni 2025 183 eurot; alates 1. juulist 2025 186 eurot. Kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu.

Käesolevas asjas on esitatud kolm tuvastusnõuet. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind selle hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja on märkinud, et haginõue on mittevaraline ning kohus on hagi sellest lähtudes menetlusse võtnud. Kohtu hinnangul on aga käesolevas asjas hüve väärtus TsMS § 125 mõttes siiski määratav.

Kohus on eelnevalt selgitanud, et hagi rahuldamise korral on testaatori seadusjärgseks pärijaks hageja. Pärandvara hulka kuulub peamiselt korteriomand, mille väärtuseks on hageja märkinud 50 000 eurot (ajamärk 00:28:53 dtl 540). Kostja ei ole nimetatud väärtust vaidlustanud (ajamärk 00:30:52 dtl 540). Seega on võimalik määrata hüve väärtus, mille hageja on hagi rahuldamise korral õigustatud saama ning see on 50 000 eurot. Toodust tulenevalt määrab kohus hagihinnaks 50 000 eurot (TsMS § 136 lg 4 teine lause). 7

Kohtule on esitanud käekirjaekspertiisi läbiviimiseks vajalikud algdokumendid Politseija Piirivalveamet (23. veebruaril 2024), hageja (23. septembril 2024 ja 21. oktoobril 2024), Tallinna notar M. V. (6. jaanuaril 2025), kostja (28. märtsil 2025), AS SEB Pank (14. aprillil 2025) ja Swedbank AS (14. aprillil 2025). TsMS § 273 lg 3 alusel tagastab kohus need algdokumendid nende esitajatele pärast kohtuotsuse jõustumist. Dokumentide ärakirjad jäävad toimikusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.