4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade T.K. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 13.05.2020 välja T.K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 10.03.2021 kohtumäärusega (jõustus 06.04.2021)
lõpetati T.K. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. T.K. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks kord aastas, 10.septembril ja 10.märtsil. Väljamaksed tuli teha iga aasta 5.märtsil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2021. Võlgnik esitas aruande 04.10.2021 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruande kohaselt töötas võlgnik terviseprobleemide tõttu osalise koormusega ettevõttes Vxxxxxxxxx OÜ. Kohus palus võlgnikul aruannet täiendada ja esitada täiendavaid andmeid, kuid võlgnik seda ei teinud. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks 26.11.2021 istungi ja selgitas pankrotimenetluse läbimise tingimusi ja korda.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 15.03.2022 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX . Võlgnik esitas aruande 23.03.2022, töökoht sama.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 16.09.2022 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX. Kuna ka siis võlgnik aruannet ei esitanud, siis kohus helistas võlgnikule ning võlgnik lubas aruande esitada 19.10.2022. Võlgnik esitas aruande 18.10.2022, töökoht sama.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 21.03.2023 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX. Võlgnik esitas aruande 28.03.2023, töökoht sama.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule korduvalt 02.10.2023 ja 24.10.2023 meeldetuletused e-posti aadressil XXX ning 13.11.2023 kohus helistas võlgnikule. Võlgnik esitas aruande 21.11.2023, töökoht sama. Võlgnik oli pärinud oma venna võlad, mistõttu oli kohtutäitur korduvalt arestinud võlgniku töötasu. Võlgniku sõnul on need võlad aruande esitamise ajaks likvideeritud, kuid seetõttu ei olnud võimalik võlausaldajatele koguda ja väljamakseid teha.
7.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 10.03.2024. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule korduvalt 18.03.2024, 16,04.2024 ja 22.05.2024 meeldetuletused e-posti aadressil XXX, kuid võlgnik aruannet ei esitanud.
8.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 10.09.2024. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 20.09.2024 meeldetuletuse e-posti aadressil XXX, kuid võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus helistas 11.10.2024 võlgniku telefoninumbril XXX ja võlgnik oli nõus menetluse lõpetamisega.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
5.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 10.03.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik on aruannete kohaselt töötanud osalise koormusega kuna tervis ei lubavat täiskoormusega töötada. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet, kuid viimased kaks aruannet on võlgnikul esitamata. Võlgnik on esitanud kõik aruanded pärast korduvaid kohtu poolseid meeldetuletusi. Viimase aasta kohta on aruanded kohtule esitamata ja võlgnik ei ole kohtu e-kirjadele vastanud. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
6.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, mis ei ole ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnik on menetluse algul teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakse võlausaldajatele kogusummas 500 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma viimase aasta tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub
kohtul info. Võlgnik on aruannete kohaselt töötanud osalise koormusega kuna tervis ei luba täiskoormusega töötada. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta, mis takistavad tal täiskoormusega töötada. Kohus on võlgnikule juba menetluse alguses toimunud ärakuulamisel selgitanud menetluse läbimise tingimusi ja korda ning võlgnik avaldas toona soovi menetlust jätkata, kuid märkis, et on nõus menetluse lõpetamisega kui veel probleeme esineb. Võlgnik avaldas 11.10.2024 telefonivestluse käigus, et lõpetame menetluse ära. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 25 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
8.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.K. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda T.K.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab T.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.K. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.