Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Sihtasutuse Narva Linnaelamu hagi D M-i vastu võlgnevuse nõudes. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja surnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(3)

2-24-128880 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on kostja surnud 23. septembril 2024. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Seda sätet kohaldatakse, kui menetluse pooleks olev füüsiline isik sureb pärast hagi esitamist. TsMS § 362 lg 1 alusel on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohus on seisukohal, et kostja jaoks loetakse tsiviilkohtumenetlus alanuks ajast, mil kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kohus tuvastas, et hageja esitas 09. augustil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult (hagimenetluses kostjalt) 244,83 euro saamiseks. Kohus tegi 12. augustil 2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 10. septembri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis hageja nõue võlgniku vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 25. septembri 2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas kohtumääruse koos hagiavaldusega kostjale. Kohtule ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja suri 23. septembril 2024, s.o enne temale menetlusdokumentide kättetoimetamist. Kohus võttis hagi menetlusse 25. septembril 2024, s.o. pärast kostja surma. Seega tsiviilasja menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks. Kohus leiab, et hageja ei saa esitada käesoleva menetluse raames oma nõuet kostja pärija, s.o uue kostja vastu, kuna kostja jaoks ei olnud menetlus veel alanud ning seetõttu ei ole kostja menetlusõigusjärglus võimalik. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg

on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusteovõime. Hagi ei saa esitada tsiiviilkohtumenetlusteovõimetu (surnud) isiku vastu ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse uue kostja vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames.

2(3)

2-24-128880 TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei ole. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.