Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu, aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi, e-post: [email protected]
Kostja esindaja:
AR
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Riigi õigusabikulud jätta riigi kanda. Kostjal rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Q Q esitas Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt vahistati hageja 06.03.2014. a. 12.03.2014. a võeti hagejalt analüüsid. Alates 15.04.2014. a kannab hageja karistust Viru Vanglas. Vastuvõtuosakonna valveõde teatas hagejale, et Tartu Vanglas tehtud analüüsid näitavad hageja haigestumist xxx. Perearst R A teatas hagejale, et tal ei ole mingit xxxi. 27.03.2018. a sai hageja järjekordsed analüüside tulemused, mis näitasid hagejal xxxi. 11.06.2018. a anti hagejale kõikide tehtud analüüside tulemused, mis näitasid, et juba alates 12.03.2014. a on hagejal Tartu Vanglas diagnoositud x-xxx. Hagejale ei osutati mingit ravi seoses xxxga. Hagejat hoiti pikka aega lukustatud kambris üksikvangistuses. Hageja põeb xxx, kuid vaatamata sellele ei toimu arstide visiite. 02.05.2018. a elas hageja üle xxx. Hageja viidi ravile SA-sse Ida-Viru Keskhaigla. Arst V S määras ravi, samuti taastusravi kuuri ja taastusravi tingimused. Vaatamata sellele toodi hageja 09.05.2018. a tagasi vanglasse ja meditsiiniosakonna asemel paigutati hageja tagasi üksikvangistusse. Viru Vangla meedikud ignoreerisid arsti poolt määratud taastusravi kuuri ning määrasid omalt poolt mingisuguse ravi, millest hageja tunneb end halvasti ja 18.05.2018. a kaotas teadvuse. Hageja ei julgenud enam vanglas ravimeid vastu võtta. R A määras hagejale psühhotroopsed ravimid, omamata selleks õigust. Arst V S määras hagejale korduva kompuuteruuringu, kuid Viru Vangla ei ole seda teinud. Hageja on keeldunud vastu võtmast ravimeid, sest on tõsiselt mures oma tervise pärast. Hageja soovib, et kohus mõistaks välja õiglase ja mõistliku hüvitise. Kolme tableti asemel, mille kirjutas välja dr. S, määrati hagejale vanglas 7 tabletti ja unerohtu. Vanglas ei ole ravitud hagejal diagnoositud xxxi ning on teostatud valeravi. 16.02.2020. a menetlusdokumendis märkis hageja, et tsiviilasjas tehtud ekspertiisiaktis toodud järeldused on kaootilised ja ebaprofessionaalsed. Ekspertarst on hinnanud üksnes vangla meditsiiniosakonna poolt esitatud andmeid. Vangla arstid R A ja V B saadeti Soomest tagasi Eestisse, kuna nad ei omanud arsti kvalifikatsiooni. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses insuldi
esilekutsumise ja mitteravimise läbi tervise kahjustamise eest elu ohtu seadmise eest 50 000 eurot ning seoses pikaajalise x-xxx varjamise ja ravi mitteosutamise eest 50 000 eurot.
2.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat Janek Valdma 14.01.2019. a seisukoha järgi on hageja nõue õiguslikult perspektiivikas, kui osutub õigeks hageja väide, et tal diagnoositi 12.03.2014. a Tartu vanglas xxx, kuid talle ei võimaldatud xxx ravi Viru Vanglas kuni 2018. aastani. 07.05.2020. a menetlusdokumendis märgib hageja esindaja, et asjaolu, et 2019. a septembris hakati hagejal ravima kroonilist xxxi, näitab seda, et xxx viirus oli hagejat vaevanud juba kauemat aega kestvalt, tõenditest nähtuvalt juba vähemalt alates 15. aprillist 2014. a, kui õendusanamneesist nähtus „xxx.2014“. Hageja xxx ravi alustati alles xa viis ja pool aastat hiljem – 04. septembril 2019. a, kui haigus oli juba krooniliseks kujunenud.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja on seisukohal, et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 3 kohaselt lasub tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja soovitud tervishoiuteenuse osutama hagis väidetud ajal. Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus, millal tema arvates oleks tulnud tervishoiuteenust osutada. Kostja on seisukohal, et käesoleval hetkel (hagis) ei ole hageja tõendanud ühtegi nõude elementi.
4.Hageja on olnud vangla tervishoiutöötajate pideva jälgimise all, ta on käinud jooksvalt erinevate tervishoiutöötajate vastuvõttudel, kuid esmakordselt on ta xxx küsimuse teemaks võtnud 15.03.2018. a vestlusel üksuse õe A.J (ravilugu 225). Infektsionist ei pidanud erakorralist sekkumist vajalikuks ning pidas patsiendi (hageja) üldist tervislikku seisundit arvestades mõistlikuks kaaluda ravi alustamist peale seda, kui uus ravim on vanglasse saabunud. Hageja sai xxx ravi. Sama toimeainega ravimid võivad turul olla erinevate kaubamärkide all. Hagejale ordineeritud ravimid on nähtavad tervisekaardilt, samuti on näha see, et talle on korduvalt tervishoiutöötajate poolt erinevate ravimite vajadust ja toimet selgitatud.
EKSPERTIIS
5.Kohtu 14.10.2019. a määrusega määrati kohtuarstlik ekspertiis.
6.Ekspertiisi teostas kohtuarst-ekspert M V. Kohtule esitati 20.01.2020. a ekspertiisiakt nr 19E-xxx.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Viru Maakohtu 29.05.2020. a kohtuotsusega jäeti Q Q hagi rahuldamata.
8.Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2020. a kohtuotsusega rahuldati Q Q apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Viru Maakohtu 29. mai 2020. a otsus ja saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus märkis, et kui õendusanamneesi ja haigusjuhtumi põhjal võib asuda seisukohale, et positiivne leid oli hagejal juba aastal 2014, siis oleks maakohus pidanud selgitama välja, miks hageja suunati alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning miks haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole teinud kindlaks, miks raviga ei alustatud varem ning kas kostja poolt hagejale alles 2019. a määratud ravim oli ainuke võimalus xxx raviks ja muud alternatiivsed ravivõimalused puudusid täiesti. Kostja väitel oli hageja vereanalüüsiga tuvastatud xxx sobiv ravim xxx, kuid asja materjalidest ei selgu, kas enne selle ravimi Eesti turule jõudmist ja kostjale kättesaadavaks muutumist ei oleks üldse hagejal xxx-xxxi ravida saanud. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul kontrollida tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva teavitamiskohustuse rikkumise või mittenõuetekohase raviga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldusi: seega seda, kas kostja on rikkunud hageja teavitamiskohustust ning kas kostja ei oleks saanud alustada hageja raviga varem. Maakohtul tuleb hinnata, kas hagejale on tekkinud hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
9.Kohus määras 25.04.2024. a kordusekspertiisi, esitades eksperdile alljärgnevad küsimused: (1) Millal on varaseimalt Q Ql tuvastatav xxx-xxx viiruse markerite leid, mille puhul on välistatud valepositiivne tulemus? Eksperdil selgitada asja materjalide hulgas oleva 15. aprilli 2014. a õendusanamneesi (I kd, tl 73) tähendust, mille kohaselt on hagejal xxx.2014? (2) Millal oli võimalik diagnoosida patsiendil X-xxx? (3) Arvestades viiruse positiivset leidu, millal oleks olnud vajalik/võimalik olnud alustada aktiivse raviga, arvestades patsiendi teisi kaasuvaid haigusi ning turul olnud X-xxx müügiloaga ravimeid? (4) Kas patsiendile määratud X-xxx ravi ravimiga Xxx vastas arstiteaduse keskmisele tasemele? (5) Milline oli Q Q terviseseisundi dünaamika X-xxx diagnoosimisest (või ajahetkest, kui diagnoosimine muutus võimalikuks) kuni: a) Ravimi Xxx Eestis üldiselt kasutusele võtmiseni; b) eelmises punktis märgitud ajahetkest kuni ravi alustamiseni 04.09.2019. a? (6) Kas vanglas osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse keskmisele tasemele, arvestades patsiendi poolt vanglale teatavaks tehtud terviseandmeid ning avaldatud ja objektiivse kinnituse leidnud kaebusi? (7) Kas ravi kohene mittemääramine võis kaasa tuua haiguse süvenemist/tervise kahjustumist? (8) Kas vangla on teinud ravivea patsiendi X-xxx käsitlemisel, arvestades võimalikke ravivõimalusi, sh turul olevaid müügiloaga ravimeid ning patsiendi kaasuvaid haigusi?
10.Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) esitas kohtule 11.07.2024. a ekspertiisi akti nr 24E-AOK xxx (kohtuarstlik komisjoniekspertiis, eksperdid A A, M V ja J T).
11.13.09.2024. a andis kohus menetlusosalistele tähtaja kohtukõne teeside esitamiseks.
12.Kostja märkis kohtukõne teesides, et hageja kohustuseks tõendada, et kostja on oma meditsiiniteenuse osutamise kohustustrikkunud ning hagejale on sellest tulenevalt kahju tekkinud. Sellise tõendamiskoormise sätestab ka VÕS § 770 lg 3, mille kohaselt patsient peab tõendama raviviga, samuti lg järgi tekkinud kahju. Hageja ei ole tõendanud kumbagi
komponenti. Esiteks ei ole ka täiendavas ekspertiisis tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja raviviga. Kostja on olnud läbi menetluse kestval seisukohal, et tervishoiuteenus oli vähemalt keskmise kvaliteediga ning seda kinnitas ka 25.04.2024. a ekspertiisijäreldus. Seega on täitmata hageja esmane ja olulisim tõendamiskoormis – tema väide, et ravi ei olnud nõuetele vastav. Teine ja mitte vähemtähtis on asjaolu, et nagu viimases komisjoniekspertiisis tuvastati, on tegelikult hageja ise hüpertooniatõve jt kaasuvate haiguste raviskeemide rikkumisega teinud võimatuks tema terviseseisundi dünaamika adekvaatse hindamise. Ekspertiis tõi välja ka selle, et hagejal diagnoositud X-xxx ei vaja erakorralist sekkumist ning ravi Xxxiga oli adekvaatne. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ravi oli arstiteaduslikus mõttes hilinenud (ehk siis oleks tehtud raviviga), nagu ta paljasõnaliselt väidab. Võimalik tervisekahju saaks hüpoteetiliselt seisneda selles, kui patsiendi esmasest diagnoosist kuini teavitamiseni ja ravi alustamiseni oleks tekkinud terviseseisundi negatiivne muutus. Käesoleval juhul hageja seda tõendanud ei ole. Isegi kui täiesti hüpoteetiliselt eeldada, et kostja hilines hageja X-xxxst teavitamisega (millele kostja vastu vaidleb), siis oleks hageja TsMS § 230 lg ja VÕS § 770 lg 3 ja 4 tõendamiskoormise järgi pidanud tõendama, et selline teavitamine oleks pidanud toimuma varem, raviga oleks saanud varem alustada ning kostja tegevus (viivitus) tõi kaasa kahju (terviseseisundi muutuse). Kui eeldadagi hageja väite, et tal oli xxx 12.04.2024. a esmaste proovide võtmise ajal, õigsust, siis oli tal haigus (tervisekahju) olemas juba vanglasse saabudes ning ekspertiis ei tuvastanud, et tema terviseseisundi dünaamikas oleks xxxst tingituna negatiivsed muutused toimunud.
13.Hageja kohtukõne kirjalike teese ei esitanud, kuid esindaja märkis oma 06.03.2024. a kirjalikus seisukohas järgmist. Ringkonnakohus on andnud suunised asja edasiseks arutamiseks. Ringkonnakohus on muuhulgas öelnud: Ringkonnakohus leiab, et kui õendusanamneesi ja haigusjuhtumi põhjal võib asuda seisukohale, et positiivne leid oli hagejal juba aastal 2014, siis oleks maakohus pidanud selgitama välja, miks hageja suunati alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning miks haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud. Hageja väidab, et kostja rikkumine seisnebki eelkirjeldatud kahes ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolus: (1) et hageja suunati alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning (2) haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud. Kui puuduvad mõistlikud meditsiinilised põhjused hageja kohese ravi ja jälgimise alustamiseks, on tegemist rikkumisega, mis on hagi rahuldamise aluseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel (vangistusseaduse, VangS § 49 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2 ja 53 lg 1).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse
osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
16.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. 17.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
18.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
19.Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi (I kd tl 77150) andmetest. Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused.
19.1.Viru Vangla õendusanamnees 15.04.2014: patsient Q Q. Anamneesis xxxx 2014. aastal. Kaasuv haigus: xxx.
19.2.Viru Vangla väljavõtted haigujuhtudest. Haigusjuht nr A771 2018: 18.04.2018. a võetud veri xxx, saadetud laborisse – xxx. Haigusjuht nr A778 2018: 18.04.2018. a xx xxx. Haigusjuht nr A1224 201: 24.04.2018. a xxx. Haigusjuht nr A1274 201: 24.04.2018. a xxx Haigusjuht nr A1430 201: 25.04.2018. a kinnipeetav kutsub üksuseõde. Kinnipeetav palub, et saaks kirjalikult tema vereanalüüside vastused. Antud seletused, et isik peab kirjutama taotluse, siis saame anda vastuse, kuid kinnipeetav ei soovi seda teha, kuna ei soovi, et valvemeeskond või keegi teine oleks teadlik, et tal selline xxx kahtlus on. Mures ka enda xxx tõttu. Palub kasvõi xxx maksa toetavaks ravimiks endale panna. Kokkuvõte ja soovitused: soovitatud kirjutada avaldus, et soovib teada enda analüüside vastuseid. Õde lubas minna ise isiklikult võtta 26.04.2018. a see taotlus isiku käest ära ja toimetada üksusesse. xxx 1 × 3 kuni 25.05.2018. a, pandud pinalisse alates 26.04.2018. a. Haigusjuht nr A1867 201: 02.05.2018. a kella 13;58 paiku kutse kambrisse, kinnipeetaval mingid probleemid xxx. xxx. Haigusjuht nr A2392 201: 09.05.2018 kinnipeetav tagasi vanglas. xxx. Haigusjuht nr A2399 201: 09.05.2018 . a kell 10:39 toodud tagasi haiglast, kuhu viidi erandkorras. xxx
19.3.SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarse epikriisi andmetel viibis Q Q ravil 02.05– 09.05.2018. a erakorralisena. Diagnoosid: xxx 07.05.2018. a ultraheliuuring kõhu- ja vaagnapiirkonnast: kliinilised andmed – xxx 07.05.2018 VR/24T: xxx 09.05.2018 kompuutertomograafiline uuring peaajust: kliinilised andmed – xxx Kirjutatud välja 09.05.2018. a meditsiinilise transpordiga meditsiiniosakonda Viru vanglasse heas üldseisundis. xxx
19.4.Viru Vangla haigusjuht nr A4579 201, 06.06.2018. a: anamnees – xxx
19.5.xxx ambulatoorne epikriis nr 2890, digiloo haigusjuhtum nr A1258 2019: anamnees – xxx
20.Kostja esindaja selgituste kohaselt tuli X-xxx tõhus ravim Xxx Eestis müügile 2017. aasta teisel poolaastal. Hageja saab seda ravimit alates 04.09.2019. a, sest ravim on kallis ning seda ostetakse riigihanke korras.
21.02.05.2018. a diagnoositi hagejal SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx
22.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on muutnud insuldijärgselt arsti poolt määratud raviskeemi. Ravimid on toimeainepõhised, st erinevad ravimitootjad toodavad erinevate kaubamärkide all ravimeid, kuid tähtsust omab ravimi toimeaine. xxx toimeaine on xxx ja xxx toimeaine on xxx ja xxx. Hagejale määratud ravimid xxx ja xxx sisaldavad sama toimeainet (xxx, xxx, xxx).
23.Eeltoodust tulenevalt on hageja ravi vanglas olnud vastavuses erialaarsti poolt ordineeritud juhistele.
24.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn xonditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.
25.TsMS § 293 lg 1 kohaselt kohtul on menetlusosaliste taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Selleks, et täita ringkonnakohtu juhiseid, määras kohus kordusekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt Q Q on toimetatud Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 12.03.2014. a. Samal päeval tehtud tervisekaardi sissekande põhjal on kinnipeetava seisund xxx.
26.Ekspertiisiakti kohaselt X-xxx ei ole erakorralist sekkumist nõudev haigus ning selle raviga alustamine sõltub paljudest erinevatest teguritest (sh kaasuvad haigused, patsiendi üldseisund, laboratoorsete uuringute tulemused, sobiva ravimi kättesaadavus jm) ning vastava
raviotsuse teeb infektsioonhaiguste arst. Xxx raviga alustamise viibimist antud juhul ei saa hinnata arstlikuks veaks ning see ei ole põhjustanud Q Qle märgatavat tervisekahju.
27.Ekspertiisiakti kohaselt kuna X-xxx esmase positiivse analüüsitulemuse osas on andmed vasturääkivad, siis puudus objektiivne alus nimetatud haiguse diagnoosimiseks enne 03.08.2018. a. Raviskeem Xxxiga oli asjakohane ja vastas arstiteaduse keskmisele tasemele. Vastuseks küsimusele „Milline oli Q Q terviseseisundi dünaamika X-xxx diagnoosimisest (või ajahetkest, kui diagnoosimine muutus võimalikuks) kuni: a) Ravimi Xxx Eestis üldiselt kasutusele võtmiseni; b) eelmises punktis märgitud ajahetkest kuni ravi alustamiseni 04.09.2019. a?“ vastasid eksperdid: Q Q terviseseisundi dünaamika nimetatud ajavahemikel ei ole adekvaatselt hinnatav, kuna kinnipeetav rikkus süstemaatiliselt temale kaasuvate haiguste (sh hüpertooniatõve) tõttu määratud ravirežiimi. Eksperdid märkisid, et Q Qle vanglas osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse keskmisele tasemele. Q Q terviseandmetele tuginedes ei ole X-xxx ravi kohene mittemääramine toonud talle kaasa märgatavat tervisekahju. Küll aga ravimata jäänud xxx ja xxx ning on suurimaks xxx haiguste (sh xxx ja xxx) riskifaktoriks. Vangla tegevust Q Q X-xxx käsitlemisel ei saa hinnata arstlikuks veaks.
28.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb väidetava kahju osas ainult enda tõendamata ning subjektiivsetele hinnangutele.
29.Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi ning kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.