Eesistuja Ants Kull, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt
Kohtuasi
Noorderzon OÜ hagi Triquantum Technologies OÜ vastu põhivõla 90 000 euro, viivise 2130 euro 41 sendi, kohtueelsete õigusabikulude 2737 euro 68 sendi ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KJA Digital Asset Investments AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Noorderzon OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaadi abi Kaisa-Maria Kubpart Kostja Triquantum Technologies OÜ, vandeadvokaat Lembit Tedder
lepinguline
esindaja
Menetlusväline isik KJA Digital Asset Investments AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-13354 ja Harju Maakohtu 17. jaanuari 2024. a määrus samas asjas ning saata asi KJA Digital Asset Investments AS-i vastuväite uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Rahuldada KJA Digital Asset Investments AS-i määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Noorderzon OÜ (hageja) esitas 8. septembril 2022 hagi Triquantum Technologies OÜ (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt kohustus menetlusväline isik, kostja tütarühing KJA Digital Asset Investments AS (KJA) pooltevahelise lepingu järgi muuhulgas taotlema Finantsinspektsioonilt fondivalitseja tegevusloa. Kuna KJA ei saanud tähtaegselt tegevusluba, taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust ja nõudis tagasi investeeritud 90 000 eurot.
2-22-13354
12.juunil 2023 esitas hageja tõendite kogumise taotluse. Hageja taotles tõendite kogumist Finantsinspektsioonilt, kohustades viimast esitama KJA kohta finantsjärelevalve käigus koostatud kõik õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid. Tõendite kogumine on vajalik selleks, et tuvastada, miks KJA ei saanud tegevusluba ning kas tegevusloa mittesaamine on KJA-le ette heidetav.
2.Harju Maakohus rahuldas hageja tõendite kogumise taotluse ja kohustas 26. juuni 2023. a määrusega Finantsinspektsiooni esitama maakohtule hageja nõutud dokumendid.
3.Finantsinspektsioon esitas maakohtu määrusele 26. juulil 2023 vastuväite. Finantsinspektsioon leidis, et finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 4 järgi ei ole tal võimalik nõutud tõendeid esitada.
4.Hageja palus jätta Finantsinspektsiooni vastuväite rahuldamata või alternatiivselt kohustada samu tõendeid esitama KJA-d.
5.Harju Maakohus rahuldas 20. novembri 2023. a määrusega Finantsinspektsiooni vastuväite ja hageja alternatiivse taotluse ning kohustas KJA-d esitama fondivalitseja tegevusloa taotluse menetluses finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid. Maakohtu hinnangul oli hageja põhistanud tõendite kogumise vajadust. Alternatiivse taotluse rahuldamine on põhjendatud, sest hageja ei saa ise tõendeid esitada ning tõendid võivad osutuda menetluses oluliseks. Samuti ei takista FIS § 54 lg 4 KJA-l nõutud dokumente esitada.
6.KJA esitas 8. detsembril 2023 vastuväite maakohtu tegevusele ja määruskaebuse maakohtu
20.novembri 2023. a määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus kohustas teda tõendeid esitama.
7.Kostja nõustus KJA määruskaebuse ja vastuväitega ning palus need rahuldada.
8.Hageja vaidles KJA määruskaebusele ja vastuväitele vastu ning palus jätta need rahuldamata.
9.Maakohus jättis 17. jaanuari 2024. a kirja vormis koostatud määrusega KJA vastuväite ja määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. märtsi 2024. a määrusega KJA määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu TsMS § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 281 lg 5 järgi saab määruskaebuse esitada dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta tehtud määruse peale pärast menetlusosaliste ärakuulamist. Vaidlustatud maakohtu 20. novembri 2023. a määrus ei ole selline määrus, sest KJA-d ära ei kuulatud. Tegemist on hoopis TsMS § 279 alusel tehtud määrusega, mille peale määruskaebuse esitamise õigust TsMS ette ei näe.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.KJA esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse, millega kohus jättis KJA vastuväite lahendamata ja määruskaebuse läbi vaatamata, ning teha uue määruse, millega rahuldada KJA 8. detsembri 2023. a vastuväide ja määruskaebus. Alternatiivselt palub KJA, et asi saadetaks alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2(4)
2-22-13354 Ringkonnakohus rikkus TsMS § 239 lg-t 1 ja § 281 lg-t 3, kui jättis põhjendamatult kõrvaldamata maakohtu õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Kohus ei andnud KJA-le võimalust esitada seisukoht enne tema suhtes tõendite kogumise määruse tegemist. Tõendite kogumise taotluse oleks pidanud jätma rahuldamata, sest KJA-d ei saa kohustada esitama konfidentsiaalset teavet.
12.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
13.Kostja toetab KJA määruskaebust ja palub see rahuldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu 17. jaanuari 2024. a määrus ja ringkonnakohtu 8. märtsi 2024. a määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja lg 5 teise lause alusel koostoimes TsMS §-ga 695 tühistada. Asi tuleb saata KJA vastuväite uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
15.KJA on vaidlustanud ringkonnakohtu seisukoha, et tõendeid esitama kohustatud, kuid ära kuulamata menetlusvälisel isikul ei ole kaebeõigust maakohtu määruse peale, millega teda kohustatakse tõendeid esitama. Lisaks leiab KJA, et teda ei saa kohustada esitama konfidentsiaalseid dokumente.
16.TsMS § 239 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb kohtul enne määruse tegemist selle isiku taotlusel, kellelt tõendite kogumist on taotletud, ta ära kuulata. Dokumendi kui tõendi väljaandmist reguleerivad ka TsMS §-d 279 ja 281. TsMS § 279 lg 1 järgi on isik, kelle valduses on dokument, kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud ajaks. Dokumenti välja nõudes teatab kohus, millal, kuhu ja mil viisil tuleb dokument esitada või teatada põhjendused, miks dokumenti ei esitata (TsMS § 279 lg 3 esimene lause). TsMS § 281 lg-test 2 ja 3 nähtuvalt võib seaduses sätestatud juhtudel dokumendi väljaandmise nõudele esitada vastuväite. TsMS § 281 lg 5 esimese lause järgi tuleb dokumendi väljaandmise määruse teinud kohtul see vastuväide lahendada määrusega. Menetlusosaline või isik, kellelt dokument on välja nõutud, saab TsMS § 281 lg 5 teise lause kohaselt eelkirjeldatud määruse peale esitada määruskaebuse. Kaebeõiguse tõttu erineb vastuväide TsMS § 281 lg 3 mõttes vastuväitest TsMS § 333 lg 1 mõttes, mille kohta tehtud määruse peale TsMS järgi määruskaebust esitada ei saa.
17.Menetlusosaliseks mitteoleva isiku, kellelt tõendi kogumist taotletakse, ärakuulamata jätmine TsMS § 239 lg 1 teise lause tähenduses on menetlusõiguse normi rikkumine. Kolleegium leiab aga, et sellise isiku ärakuulamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine, kui isikul oli võimalik pärast tõendi kogumise määruse saamist tõendi väljaandmisest keelduda TsMS § 281 alusel, st esitada vastuväide tõendi kogumisele ja kohtu poolt vastuväite määrusega rahuldamata jätmisel kaevata selle määruse peale.
18.Kuna maakohtu 20. novembri 2023. a määrusega nõuti KJA-lt dokumentide esitamist, on KJA
8.detsembri 2023. a menetlusdokumendis sisalduv vastuväide käsitatav vastuväitena dokumendi väljaandmise nõudele (TsMS § 281 lg 3). Maakohus lahendas 17. jaanuari 2024. a kirja vormis tehtud määrusega KJA vastuväite, viidates ekslikult TsMS §-le 333. Kuna dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta tehtav määrus on edasikaevatav (TsMS § 281 lg 5), pidi maakohtu
17.jaanuari 2024. a määrus vastama TsMS § 465 nõuetele. Eelviidatud määrus nendele nõuetele ei vasta. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sest määrus ei ole olulises ulatuses põhjendatud (TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p 5). Eeltoodu tõttu oleks ringkonnakohus pidanud määruskaebuse läbi vaatama ja saatma asja KJA vastuväite lahendamiseks maakohtule. TsMS § 669 3(4)
2-22-13354 lg 2 alusel ja TsMS §-st 695 ja § 692 lg-st 5 juhindudes tuleb asi saata KJA vastuväite uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
19.Kolleegium märgib, et kuigi TsMS § 281 lg 5 kolmanda lause kohaselt ei ole dokumendi väljaandmisest keeldumise kohta tehtud määruse peale kahekordset kaebeõigust, on KJA-l õigus esitada määruskaebus Riigikohtule TsMS § 659 ja § 643 lg 4 alusel, sest ringkonnakohus jättis tema määruskaebuse läbi vaatamata.
20.Kolleegiumi arvates on siiski asjakohatu KJA väide, et temalt ei saa dokumentide esitamist FIS § 54 lg-s 4 sätestatu tõttu nõuda, sest tegemist on konfidentsiaalse teabega. Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (152 SE) seletuskirjast tulenevalt sätestab FIS § 54 isikud ja asutused, kellele Finantsinspektsioon tohib edastada või peab finantsjärelevalvelist informatsiooni edastama. Seega ei muuda FIS § 54 finantsjärelevalve käigus Finantsinspektsioonile esitatud dokumente üleüldiselt konfidentsiaalseks, vaid üksnes piirab Finantsinspektsiooni õigusi finantsjärelevalve käigus saadud teabe edastamisel. Lisaks võimaldab TsMS § 38 lg 1 p 6 kohtul kuulutada menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Seega ei pruugi ka dokumentide konfidentsiaalsus välistada dokumentide väljaandmist TsMS § 281 lg 3 kohaselt.
21.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.