2.Välja mõista A. F.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS I vahel 11.08.2021 sõlmitud remondilaenu lepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2245,73, intressivõlgnevus 26,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,26 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024 põhinõudelt 2245,73 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 2245,73 euro täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A. F.-i vastu põhivõlgnevuse 2365,31 euro, intressivõlgnevuse 281,62 euro, laenuhaldustasu 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 362,29 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro nõuetes.
5.Välja mõista A. F.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 388, 84 eurot ning menetluskuludelt 388,84 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.I AS (krediidiandja) ja A. F. (kostja) kostja sõlmisid 11.08.2021 remondilaenu lepingu nr xxxx (leping), mille alusel sai kostja laenu summas 6537 eurot. Lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,57% aastas, intressi- ja viivisemäär 18,9% aastas, laenu kogukulu 3995,66 eurot, osamakse suurus 175,56 eurot, laenulõpptähtaeg (viimane osamakse) 15.08.2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 04.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.01.2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 30.01.2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale, mille kohta edastati kostjale teatis (hagi lisa 5). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 6537 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Põhiosa katteks tasus kostja 1925,96 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 4611,04 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras, so 18,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, so 15.10.2023 kuni ülesütlemiseni so 25.01.2024 summas 307,72 eurot (72,63+73,42+69,48+70,11+22,08). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 11.08.2021 sõlmitud laenulepingu p-ile 4.1. ja maksegraafiku lk 4 oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on 2,50 eurot kuus. 25.01.2024 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.10.2023-15.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, so. 10 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust nõuab hageja kostjalt põhinõudelt 4611,04 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 26.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 409,55 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 16.07.2024 põhinõudelt 4611,04 eurolt 18,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sissenõudmiskulud on 50 eurot, mis koosnevad järgnevast: 13.03.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 29.03.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 17.04.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad järgnevat: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on hageja esitanud tõenditena hagi lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kostja taotluses toodult oli kostja igakuiseks sissetulekusk 850 eurot ja kohustuste suurus 0 eurot.
Maksehäireid kostjal ei olnud. MTA andmetel oli hagis selgitatult kostja igakuiseks sissetulekuks 544,78 eurolt. Hageja on tõendanud, et koguti ja kontrolliti (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja oli seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Kokkuvõtvalt palub hageja hagi esemes kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4611,04 eurot, intressivõlgnevus 307,72 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 409,55 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024 põhinõudelt 4611,04 eurolt 18,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 10.09.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 30.09.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
5.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-116287 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. F. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4611,04 eurot, intressivõlgnevus 307,72 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 409,55 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024 põhinõudelt 4611,04 eurolt 18,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
6.Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS I vahel 11.08.2021 sõlmitud remondilaenu lepingust nr xxxx. Kuna AS I sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib
ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
8.02.07.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7 taust.ee väljavõtte on tehtud 15.07.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne krediidilepingu sõlmimist, so 11.08.2021, ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol tegemist asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6 (kostja taotlus) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne 11.08.2021 remondilaenu lepingu nr xxxx sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks
vastutustundliku laenamise põhimõtet 11.08.2021 krediidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Hagi lisas 1.1 maksekorraldusega on tõendatud, et kostja sai laenu krediidiandjalt 6537 eurot. Hagiavalduses toodult on kostja põhinõude katteks teinud tagasimakseid summas 1925,96 eurot. Kohus on seisukohal, et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on põhjendatud summas xxx eurot (6537-1925,96-62,50-2302,81=2245,73 eurot). Laenuhaldustasu võlgnevus tekkis alates 15.10.2023, seega oli kostja tasunud haldustasu 62,50 eurot (tasutud on osamaksed 1-25, 25 x 2,50=62,50 eurot); intressivõlgnevus tekkis alates 26 osamaksest, seega on kostja tasunud intressi 2302,81 eurot (tasutud on 1-25 osamaksed, 75+148,08+105,98+101,51+103,73+102,60+91,63+100,13+95,75+97,68+93,34+95,16+93,89+89,61 +91,24+87,01+88,51+87,13+77,44+84,18+80,06+81,22+77,15+78,16+76,62=2302,81 eurot). Lepingu haldustasu 10 eurot kostja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hagejale ei võlgne. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata põhinõude 2365,31 eurot (4611,04-2245,73= 2365,31 eurot) ja haldustasu 10 eurot.
11.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole krediidilepingust tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus 26,10 eurot (põhinõudelt 2245,73 eurolt, periood 15.10.2023-25.01.2024) ja viivisevõlgnevus 47,26 eurot (põhinõudelt 2245,73 eurolt, periood 26.01.2024-15.07.2024). Kohus jätab rahuldamata intressinõude 281,62 eurot (307,72-26,10=281,62 eurot eurot) ja viivisenõude 362,29 eurot (409,55-47,26=362,29 eurot). Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 16.07.2024 põhinõudelt 2245,73 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
12.VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3), mis koosnevad järgnevast: 13.03.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 29.03.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 17.04.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot (13.03.2024 meeldetuletuskiri 25 eurot, 29.03.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 17.04.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 25+5+5=35 eurot). Kuivõrd makseviivitusega tingitud nõuet ei ole tõendatud, siis jätab kohus makseviivitusest tuleneva nõude 15 eurot rahuldamata.
13.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab remondilaenu lepingu nr xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2245,73 eurot, intressivõlgnevus 26,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,26 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2245,73 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hagi järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevus 2365,31 eurot, intressivõlgnevus 281,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 362,29 eurot, laenu haldustasu 10 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 988 eurot (sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, käibemaksuta, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulust 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine 2 x 169= 338 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 890 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 630 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 56,31% ulatuses ja kostja kanda 43,69 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 388,84 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.