(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
10.10.2024.a.
Tsiviilasja number
2-24-109018
Tsiviilasi
Holm Bank AS hagi A U vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (14080830) Lepinguline esindaja: Katrin Teller Kostja: A U (xxxx)
Hagihind
2884,30 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt A U’ilt hageja Holm Bank AS-i kasuks 2596,35 eurot, millest 2303,61 eurot on põhivõlg, 107,65 eurot intress, 175,09 eurot viivis ja 10.- eurot meeldetuletuskirjade saatmise tasu. Välja mõista kostjalt A U’ilt hageja Holm Bank AS-i kasuks viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 08.05.2024 tasumata põhivõlalt (2303,61 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Jätta poolte menetluskulud kostja A U’i kanda ning välja mõista kostjalt A U’ilt menetluskulud summas 405.- eurot hageja Holm Bank AS-i kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu 1 (5)
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Hageja ja kostja sõlmisid 25.08.2022 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 3000.- eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.08.2025. Intressimäär oli 8,90% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 17,65% aastas. Viivisemäär oli 8,90% aastas (0,02% päevas). Maksegraafiku kohaselt pidi lepingutasu tagastamine toimuma 25.08.2022 summas 1.- euro ning laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 10.09.2022 kuni 10.07.2025 osamaksena summas 105,30 eurot ja 10.08.2025 osamaksena summas 105,26 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud osamaksed kuni 10.06.2023. Alates 10.07.2023 jättis kostja kõik graafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt muude hinnakirjas toodud kulude hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja on kostjale edastanud tasulised teated: 18.07.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 17.08.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10.- eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Kuna kostja rikkus maksekohustusi ning ei reageerinud hageja poolt saadetud korduvatele meeldetuletustele, saatis hageja 15.09.2023 kostjale kirjaliku hoiatuse. Hageja andis kostjale tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja 2 (5)
lepingu alates 29.09.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja luges lepingu alates 29.09.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja edastas 29.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka peale lepingu ülesütlemist ning vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt. Kostja tagastamata põhivõla jääk 07.05.2024 seisuga on 2303,61 eurot, mille hageja palub Kostjalt välja mõista. Kostjal on põhiosa osamaksed tasutud kuni 10.06.2023. Alates 10.07.2023 jättis Kostja kõik graafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intress 8,90% aastas, 25.08.2022 kuni 28.09.2023 eest ehk lepingu sõlmimise päevast kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani 107,65 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 12% aastas ehk 0,032877% päevas perioodi 11.07.2023 kuni 31.10.2023 eest ja 12,50% aastas ehk 0,034247% päevas perioodi 01.01.2024 kuni 07.05.2024 eest, kokku 175,09 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 07.05.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi koostamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 08.05.2024 tasumata põhivõlalt summas 2303,61 eurot kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viru Maakohtu 09.05.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega loetud kätte toimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.09.2024. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.09.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud 3 (5)
keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 385.eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulust summas 20.- eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
4 (5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.