lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-12744/13

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-12744/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1513
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
FIMS § 54 lg 1, 2, 9PankrS § 23 lg 1, 2, 3FIMS § 19 lg 1, 3FIMS § 13 lg 2FIMS § 18 lg 2FIMS § 4 lg 1FIMS § 45 lg 1FIMS § 55 lg 1PankrS § 1 lg 2PankrS § 21 lg 1PankrS § 65 lg 1TsMS § 172 lg 7Menetluskulud hagita menetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12744

Tsiviilasi

R. H. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: R. H. (isikukood XXX) Usaldusisik: Kristjan Aava (e-post [email protected])

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta maksejõuetusavaldus rahuldamata.
2.Vabastada Kristjan Aava võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
3.Käesoleva määruse jõustumisel tühistada 12.09.2024 kohtumäärusega võlgnikule seatud käsutuskeeld ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks 1813,23 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult R. H. usaldusisiku Kristjan Aava kasuks. Tasu tuleb maksta Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arvelduskontole EEXXX. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD

1.R. H. (võlgnik) esitas 23.08.2024 (täiendatud 30.08.2024) Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik märkis avalduses, et soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist selgitas kohus võlgnikule, et avalduses esitatud andmete põhjal on kohtul tekkinud kahtlus, et võlgniku vara väärtus ületab võlgniku kohustuste suurust, sest võlgnikule kuulub kaasomandiosa korterist. Samuti märkis kohus, et avalduses esitatu põhjal ei pea kohus perspektiivseks ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus palus võlgnikul veelkord hinnata ja kaaluda, kas võlgnik soovib maksejõuetusmenetlust algatada (dtl 38). Võlgnik vastas kohtule, et soovib siiski menetlusega jätkata (dtl 39).
3.Kohus võttis 12.09.2024 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Kristjan Aava.
4.Usaldusisik esitas 07.10.2024 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Usaldusisik märkis oma aruandes järgmist: a) Võlgnikul on kohustusi kogusummas 73 083,88 eurot, kuid täitemenetlusi võlgniku suhtes pooleli ei ole ning nõuded ei ole viidatud kogusummas sissenõutavaks muutunud. Valdava osa nendest kohustustest moodustab Coop Pank AS eluasemelaenust tulenev nõue, mille jääk on 61 907,93 eurot. Coop Pank AS-i nõue on tagatud hüpoteegiga, mis on seatud korteriomandile, mille kaasomanikuks on võlgnik. Kolmandatel isikutel, kes ei ole hüpoteegipidajad, on võlgniku vastu nõudeid summas 11 175,95 eurot. b) Võlgnikule kuulub 1⁄2 suurune kaasomandi osa korteriomandist Tallinnas (registriosa nr XXX, 2-toaline korter asukohaga XXX). Teiseks kaasomanikuks on võlgniku ema. Usaldusisiku hinnangul on korteri võimalik turuhind ca 130 480 eurot, kuid kui hinnata korteri väärtust maksejõuetusmenetluse kontekstis ja konservatiivsemalt, oleks korteri võimalik turuhind ca 104 000 eurot. c) Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Korteri müügi korral oleks võimalik täita tervikuna Coop Pank AS-i nõue ning müügist jääks üle 42 092,07 eurot. Sellest summast 50% kuuluks võlgnikule, s.o võlgnikul oleks vara suurusjärgus 21 000 eurot, et tasuda ka oma teised, pandiga tagamata võlad. Võlgniku vara ületab tunduvalt tema kohustusi. Lisaks, võlgnik on järjepidevalt tööl käinud alates oktoobrist 2016, olles tänaseks olnud töötu vaid paar kuud. Usaldusisiku hinnangul ei saa võlgniku püsivat maksejõuetust jaatada olukorras, kus võlgnik on olnud töötu vaid paar kuud ning puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saa uuesti tööturule naasta ning enda kohustusi täita. d) Võlgnik ei ole pärast maksejõuetusavalduse esitamist käitunud vastutustundlikult. Võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse 23.08.2024. Pärast kohtule avalduse esitamist (kuid enne avalduse kohtu poolt menetlusse võtmist) võttis võlgnik täiendavalt laenu BB Finance OÜ-lt summas 3492,50 eurot. Võlgnik on seega oma pandiga tagamata laenukohustusi pärast maksejõuetusavalduse esitamist suurendanud 1/3 ulatuses. Võlgnik selgitas, et ostis selle raha eest uue arvuti, kaablid, akupangad ja „vr“, kuivõrd kogu eelneva vara pidi võlgnik ära viskama. Võlgniku sellist tegevust arvestades esinevad usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul alused nii võlgade ümberkujundamise menetluse kui ka kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, sest võlgnik on pärast maksejõuetusavalduse esitamist oma kohustusi pahauskselt oluliselt suurendanud. e) Nii maksejõuetusavaldusest kui ka hiljem usaldusisikule saadetud vastustest nähtuvalt on võlgnik usaldusisiku hinnangul esitanud maksejõuetusavalduse seoses konfliktiga korteri kaasomanike vahel, kuid sellise eesmärgi lahendamine maksejõuetusmenetluses ei ole kõige otstarbekam viis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

5.Võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
6.Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks koos kohustustest vabastamise menetlusega ei ole põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub usaldusisiku selgituste ja järeldustega, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku vara ületab tunduvalt tema kohustusi (vt ülal, p 4). Kui võlgnik müüks temale kuuluva kaasomandiosa korteriomandist, saaks võlgnik kõik oma võlad tasutud. Kuivõrd võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, ei ole tema suhtes võimalik kuulutada välja pankrotti. Kuna puudub alus kuulutada välja võlgniku pankrot, puudub ka alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, sest kohustustest vabastamise menetlust ei ole võimalik algatada ilma pankrotti välja kuulutamata (FIMS § 45 lg 1).
7.Kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ei ole samuti põhjendatud. FIMS § 19 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Käesoleval juhul on võlgnikul piisavalt vara (korteriomandi kaasomandi osa), mille realiseerimisel saaks võlgnik oma võlad tasutud. Võlgnik on ise märkinud, et ta ei ela ega soovigi selles korteris elada (sest seal elab tema ema, kellega võlgnikul on konflikt), mistõttu ei ole tegemist varaga, mille võõrandamist ei saaks võlgnikult mõistlikult eeldada. Isegi kui aga saaks asuda seisukohale, et korteri võõrandamist ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, ei oleks alust võlgade ümberkujundamise menetlust algatada. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise üheks vältimatuks eelduseks on võlgniku võimekus teha võlausaldajatele väljamakseid võlgade katteks. Kohtule esitatud andmetel on hetkel võlgniku igakuine sissetulek 350 eurot ja väljaminekud samas suurusjärgus (dtl 25). Seega ei ole võlgnikul võimekust tasuda jooksvalt kõigi võlausaldajate nõudeid ja võlgade ümberkujundamise menetlust ei saa sellises olukorras algatada.
8.Kohus nõustub ka usaldusisiku järeldusega, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult ja võlausaldajate huvisid kahjustavalt, suurendades pärast maksejõuetusavalduse esitamist oma pandiga tagamata laenukohustusi 1/3 ulatuses eluliselt ebavajalikele elektroonikaseadmete ostmiseks (vt ülal, p 4 alapunkt d) ja dtl 233). FIMS § 19 lg 3 punkti 5 alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Alternatiivselt ülal, punktis 7 märgitud põhjendustele esineks alus jätta võlgade ümberkujundamise menetlus seetõttu algatamata FIMS § 19 lg 3 p 5 alusel.
9.Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4).
10.Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Kristjan Aava võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Menetluskulud

11.Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda.
12.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
13.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
14.Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1486,25 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1486,25 eurot (10 tundi 15 minutit x 145 eurot), koos käibemaksuga 1813,23 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Võlgnikule seatud käsutuskeeld
15.12.09.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
16.Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval