Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-22-13958 9. oktoober 2024, Narva kohtumaja Tamara Šabarova AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus V P ja O R vastu ning alternatiivselt XXX, Uusküla tn 9 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) Avaldaja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I V P (isikukood XXX) Puudutatud isik II O R (isikukood XXX) Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik III Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu (registrikood 80180269) Puudutatud isiku III seaduslik esindaja juhatuse liige Ljudmila Vilder
RESOLUTSIOON
1.Vastu võtta AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldusest loobumine V P ja O R vastu ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-13958 V P ja O R suhtes.
2.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.Mõista Narva, Uusküla tn 9 korteriühistult (registrikood 80180269) välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks kahju hüvitis summas 2500 euro (põhinõue) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 27. augustist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
4.Jätta V P ja O R menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. Jätta V P ja O R menetluskulud kindlaks määramata. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulud, mis on kantud seoses Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu vastu nõude esitamisega, Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu kanda.
Tsiviilasi nr 2-22-13958
6.Mõista Narva, Uusküla tn 9 korteriühistult (registrikood 80180269) välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks menetluskuluna 512 eurot.
7.Mõista Narva, Uusküla tn 9 korteriühistult välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivist väljamõistetud menetluskuludelt (512 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Saata kohtumäärus menetlusosalistele
EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 20.09.2022 Viru Maakohtule avalduse V P ja O R vastu. Avalduse kohaselt: 1.1 Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. Kindlustusvõtjaks on K K. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
1.2.Avaldaja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt 26.06.2022 toimus kindlustatud korteris veekahju. Kahjuteate kohaselt said kahjustada WC, vannituba ja köök.
1.3.Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 82, kus purunes kaasomandis olev soojaveetoru.
1.4.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr XXX üle 05.07.2022 ning koostas ülevaatuse akti ja kahjustada saanud korteri skeemi. Ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr 78 saanud kahjustada WC lagi, sein, integreeritud kapp, põrand; vannitoa lagi ja sein; köögi lagi, sein ja põrand. Ruumide kahjustatud piirkonnad on märgitud korteri skeemile. Ülevaatuse käigus pildistas avaldaja esindaja korteri nähtavad kahjustused.
1.5.Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 4157,16 eurot. Hageja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-22-13958
1.6.Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist rahas, siis pidasid avaldaja ja kindlustusvõtja läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 2500 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 2500 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
1.7.Puudutatud isikud 1 ja 2 on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) ühisomanikud.
1.8.Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja 03.08.2022 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 17.08.2022. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isikute käitumise ja kindlustatud korteri omanikul veelekkest põhjustatud kahju vahel põhjuslik seos. Korteriomanikul on kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt solidaarselt 2500 euro kahju hüvitamist. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et lekke koht asus korteriühistu mõjusfääris.
2.Puudutatud isikud nõuet ei tunnista. Puudutatud isikute korter on kindlustatud Swedbanki kaudu. Swedbanki kindlustus tellis ekspertiisi ning vastutavateks isikuteks ei ole puudutatud isikud, vaid tehniline probleem ja avarii on korteriühistu mõjusfääris, vastutatavaks isikuks on korteriühistu. Seega puudutatud isikutel puudub vastutus avaldaja ees.
3.Avaldaja esitas 27.08.2024 kohtule alternatiivse kahju hüvitamise nõude Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu) vastu. Palub alternatiivselt välja mõista korteriühistult avaldaja kasuks kahju summas 2500 eurot (põhinõue), viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 27.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, avaldaja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Avalduse kohaselt kui maakohus tuvastab, et V P ja O R ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Kuna antud hetkel saab eeldada, et V P ja O R on oma kohustust rikkunud ning nad ei ole vastupidist tõendanud, siis esitab avaldaja korteriühistu vastu nõude alternatiivselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteris XXX purunenud veetoru oli kaasomandis. Avaldaja hinnangul võivad ka käesoleval juhul vastutada kahju eest V P, O R ja Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu solidaarselt.
4.Viru Maakohus 30.08.2024 võttis alternatiivse nõude korteriühistu vastu menetlusse.
5.Korteriühistu 21.09.2024 võttis avalduses toodud asjaolud õigeks ning on nõus avalduse rahuldamisega. 26.06.2022 toimunud avarii korteris nr XXX on toonud kaasa ka korterite nr XXX ja nr XXX ujutamist: on läinud katki toru PPR diameetriga 32 mm – kuuma vee torustiku püstik, mis on korteriühistu vastutuse mõjusfääris.
6.Avaldaja 24.09.2024 esitas avalduse, milles loobub nõudest puudutatud isikute I ja II vastu ja palub rahuldada nõue puudutatud isiku III vastu.
7.Puudutatud isikutel I ja II ei ole vastuväiteid avaldusest loobumine osas. Kuivõrd korteriühistu tunnistas avaldust, paluvad jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Puudutatud isikud ei soovi esitada menetluskulude nimekirja.
8.Korteriühistu teatab, et on nõus avalduse rahuldamisega. Puudutatud isik III võtab endale kanda avaldaja menetluskulud seisuga 24.09.2024 kogusummas 594 eurot. 3(7)
Tsiviilasi nr 2-22-13958
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb võtta vastu avaldusest loobumine puudutatud isikute I ja II suhtes ja lõpetada nende suhtes asjas menetluse. Korteriühistu vastu esitatud avaldus tuleb rahuldada.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
11.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
12.Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Nõudest loobumine
13.Avaldaja esitas kohtule avalduse puudutatud isikute I ja II vastu esitatud nõudest loobumiseks. Avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isikute vastu kuna puudutatud isik III (korteriühistu) võttis avaldaja nõude õigeks. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas puudutatud isikute I ja II vastu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalduse lahendamine
4(7)
Tsiviilasi nr 2-22-13958
14.Avaldaja ja korteriühistu ei vaidle selle üle, et korteris nr XXX aadressil XXX purunes 26.06.2022 kaasomandis olev soojaveetoru, tekitades veekahju juhtumi. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et veekahju juhtumi tõttu sai kannatada elamu korter nr XXX, mis oli kindlustatud avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse lepinguga.
12.Korteriühistu kinnitab, et avarii toimumise koht on korteriühistu mõjusfääris, läinud katki kuuma vee torustiku püstik. Kohus leiab, et asjas saab lähtuda sellest, et puudutatud isikute I ja II korteris purunes ühise veevarustusesüsteemi toru, s.o korteriomanike kaasomandi osa.
13.Avaldaja kui kinnistusandja on esitanud puudutatud isiku III vastu VÕA § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1);3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
14.Korteriühistu vastutab kahju hüvitamise eest juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras.
15.Asjas on leidnud tõendamist, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (veetorustikust). Vaidlusalune toru korteriomanike kaasomandi osa, mille seisundi jälgimine ja korrashoiu tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Nimetatud seisukohta kinnitab mh kohtupraktika (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9263, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kaasomandis paiknevate tehnosüsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna, st tehnosüsteemides (s.o veetorustikus) võib tekkida aja jooksul puuduseid ning selliste puuduste ärahoidmise kohustus on eelkõige korteriühistul.
16.VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kuuma vee toru püstik purunes, saab eeldada, et puudutatud isik III rikkus kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrasolek. Korteriühistu vastuses toodu ei lükka eelmärgitud eeldust ümber, samuti ei ole puudutatud isik III tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103 lg 1). 20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik III on kohustust rikkunud ning ta vastutab selle rikkumise eest. Rikkumise tagajärjel on tekkinud avaldajale kahju, seega esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-22-13958
17.Avaldusest ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et korteris aadressil XXX veelekke tagajärjel kahjustada saanud WC (lagi, seinad, integreeritud kapp, põrand), vannituba (lagi ja sein), köök (lagi, sein ja põrand) (dtl 35-151). Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 4157,16 eurot (dtl 25). Kohus nõustub avaldaja hinnanguga, et korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist rahas, lepiti kokku et avaldaja hüvitab kahju summas 2500 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja maksis vara kahjujuhtumi välja kindlustushüvitise 2500 eurot (dtl 20).
18.Puudutatud isik III on nõus avalduse rahuldamisega. Kohus leiab, et avaldaja nõue korteriühistu vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isikult III tuleb välja mõista avaldaja kasuks kahjuhüvitis summas 2500 eurot.
19.Avaldaja taotleb põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 27.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude korteriühistu vastu.
MENETLUSKULUD
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
21.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja loobus avaldusest puudutatud isikute I ja II vastu põhjusel, et korteriühistu võttis nõude õigeks ehk ei esine praegusel juhtumil aluseid puudutatud isikutelt I ja II avaldaja menetluskulude väljamõistmiseks ning menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Puudutatud isikud avaldasid, et ei esita oma menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab, et nad ei soovi menetluskulude hüvitamist. Kohus jätab avaldusest loobumisega seotud menetluskulud kindlaks määramata.
22.Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku III kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse.
23.Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 594 eurot, seal hulgas on riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 544 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 4,53 tundi ulatuses, hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. 6(7)
Tsiviilasi nr 2-22-13958
Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud avaldaja menetluskulu. Avaldajat esindas käesolevas tsiviilasjas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Tema on osutanud õigusabi kohtuvaidluse ettevalmistamisel ja avalduse koostamisel, tasu on vastavalt menetluskulude nimekirjale 120 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Menetluskulude nimekiri sisaldab lepingulise esindaja ajakulus toimingud kogu menetluse kestel. Kohus leiab, et põhjendamatu on korteriühistu kanda jätta toimingud seoses 26.10.2022 kohtumääruse ja kolme (27.10.2022, 04.11.2022, 10.11.2022) seisukohtade tutvumisega kokku 41 minuti ehk 0,68 tundi. Need toimingud on tehtud kuni korteriühistu vastu nõude esitamiseni. Muud avaldaja lepingulise esindaja kulud 3,85 tundi, seal hulgas ka avalduse esitamise ajakulu on põhjendatud, kokku summas 462 eurot.
25.Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 512 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja kulu 462 eurot) ja tuleb mõista puudutatud isikult III välja avaldaja kasuks.
26.Avaldaja on taotlenud mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.