Inkassoteenused OÜ hagi S P vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1165,77 eurot Hageja: Inkassoteenused OÜ, registrikood: 14997899, asukoht: Tartu mnt 25-46, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Julia Vaganova, e-posti aadress: [email protected] Kostja: S P, isikukood: xxxx, elukoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lihtmenetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S Pilt Inkassoteenused OÜ kasuks kostja ja Primero Finance OÜ (endise ärinimega Mogo OÜ) vahel 19.08.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 654,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 21,55 eurot ja edasiulatuv viivis alates 04.01.2024 põhinõudelt 654,47 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta Inkassoteenused OÜ hagi S Pi vastu intressinõude 76,93 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 133,84 euro nõuetes rahuldamata.
Välja mõista S Pilt Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud 432,99 eurot ning menetluskuludelt 432,99 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Primero Finance OÜ (endise ärinimega Mogo OÜ, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 19.08.2021 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx (leping), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.08.2023. Lepingust tulenevalt oli intressimäär 34,68% aastas (lepingu p 5.1, eritingimuste p 3) ja krediidikulukuse määr 40,20% aastas (lepingu p 10). Lepingu punktidest 5.1.2 ja 4.1.7 tulenevalt oli kostja kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise sõiduki Xxxx, registrimärgiga xxxx suhtes kohustuslik liikluskindlustus ja tehnoülevaatus, mida kostja rikkus. Seega rikkus kostja lepingut kahe olulise kohustuse osas. Kostjale edastati 04.02.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, so 7 päeva kohustuste täitmiseks. Kostja kohustusi ei täitnud ja krediidiandja ütles lepingu üles 16.02.2022, so täiendava tähtaja möödumisel. Kostja tasus lepingu täitmiseks krediidiandjale 344,49 eurot, millest arvestati 181,51 eurot põhivõla ja 159,98 eurot intressi katteks. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidiandjale ja hagejale lepingu täitmiseks makseid teinud. Pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale 501,04 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks (25.10.2022 – 100 eurot; 28.11.2022 – 100 eurot; 09.01.2023 – 100,22 eurot; 27.01.2023 – 100,32 eurot; 03.03.2023 – 100,50 eurot). Põhivõlgnevus on 814,45 eurot (1500-181,51-500,04=814,45 eurot). 26.05.2022 loovutas krediidiandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse alusel. Kostja igakuiseks sissetulekuks oli 869 eurot ja krediidiandja arvestas majapidamiskulusid 150 eurot, kohustusi 231 eurot. Maksehäired kostjal puudusid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 814,45 eurot, intressivõlgnevus 76,93 eurot, hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 182,30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 04.01.2024 tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud suuruses kuni põhinõude täitmiseni. Intressinõude kujunemine: intress summas 38,01 eurot on arvestatud alates 16.12.2021 – 15.01.2022, tasumise kuupäev 15.01.2022; intress summas 36,58 eurot on arvestatud alates 16.01.2022 – 15.02.2022, tasumise kuupäev 15.02.2022; intress summas 2,34 eurot on arvestatud alates 16.02.2022 – 16.02.2022, tasumise kuupäev 16.02.2022 (lepingu ülesütlemise kuupäev). Kokku on intressivõlgnevus 76,93 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse kujunemine: Perioodi algus
Kokku on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 182,30 eurot.
2.10.09.2024 menetlusdokumendis täpsustas hageja nõuet. Hagiavalduse punktis 1.1. andis hageja selgitusi krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei ole krediidiandja poolt järgitud ning laenulepingule kohaldatakse seadusjärgset intressi, siis esitas hageja nõude osas arvestuse. Kostjale väljastati laen summas 1 500 eurot. Kostja tasus laenulepingu alusel krediidiandjale kokku 344,49 eurot. Pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale kokku 501,04 eurot. Seega põhinõue on 654,47 eurot (1 500 eurot – 344,49 eurot – 501,04 eurot = 654,47 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast järgnevalt: Perioodi algus
Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on kokku 155,39 eurot. Kostja vastuväited
3.Menetlusse võtmise määruse ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 17.02.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 04.03.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 05.01.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi
tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
7.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-95 Inkassoteenused OÜ hagi S P vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 17.02.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 04.03.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohus on kostjale püüdnud edastada menetlusdokumente järgnevalt: 08.01.2024 eposti aadressile: xxxx ja xxxx vastus puudub; 30.01.2024 e-posti aadressile: xxxx ja xxxx vastus puudub; 18.01.2024 ja 25.01.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud, isik ei viibinud kohal. PPA teatas kohtule, et isiku ainsaks aadressiks on politsei andmebaasis märgitud xxxx. Isiku telefoninumbriteks on märgitud xxxx, telefon pole sisse lülitatud; xxxx, viga numbri valimisel ning xxxx, number pole hetkel kättesaadav. Isiku e-postina on kirjas xxxx ning xxxx. Isiku numbrina on märgitud ka xxxx, kuid see kuulub isiku emale, kelle sõnul on kostja juba pikalt Soomes olnud ning ta nägi teda viimati eelmisel aastal, kuid ei osanud täpsemalt öelda, millal ning samuti ei osanud ta öelda kostja telefoninumbrit. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal Eestis kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Täiendavaid andmeid kostja elu- või viibimiskoha (sh kontaktandmete) osas ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht (sh kontaktandmed) teada. Seega eeldused käesoleva otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
8.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Primero Finance OÜ (endise ärinimega Mogo OÜ) vahel 19.08.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxxx (krediidileping). Kuna Primero Finance OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu
13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.05.09.2024 määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisa 2 maksehäireregistri väljavõtte. Kohus leiab, et hagi lisa 2 (maksehäireregistri raport) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 19.08.2021 krediidilepingu (laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx) sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Kohus on seisukohal, et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue 654,47 eurot (1500344,49+501,04= 654,47 eurot) on põhjendatud.
13.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.
Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 21,55 eurot (põhinõudelt 654,47 eurot, periood 17.02.2022, so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, so 03.01.2024), seega jätab kohus hageja viivisenõude 133,84 eurot rahuldamata (155,39-21,55=133,84 eurot). 10.09.2024 menetlusdokumendis ei ole hageja selgelt hagis esitatud intressinõudest ega edasiulatuvast viivisenõudest loobunud, mistõttu tuleb eelviidatud nõuded käesolevaga lahendada. Intressikalkulaator. ee kasutades on perioodi 16.12.2021-16.02.2022 eest põhinõudelt 654,47 eurolt seadusjärgne intress 0 eurot. Seega jätab kohus hageja intressinõude 76,93 eurot rahuldamata.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 654,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 21,55 eurot, edasiulatuv viivis alates 04.01.2024 põhinõudelt 654,47 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: intressivõlgnevus 76,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 133,84 eurot.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub 10.09.2024 menetluskulude nimekirjas toodult kostjalt välja mõista menetluskulud 568 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 288 eurot, käibemaksuta). Õigusabiteenuse tunnitasu on 96 eurot, käibemaksuta. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: dokumentidega tutvumine ja nende analüüs 40 minutit, hagi koostamine 1 h ja 20 minutit, hageja seisukoha koostamine 1 tund; 3 x 96=288 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 23,77% ulatuses ja kostja kanda 76,23 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 432,99 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse hagiavalduse esemes esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.