B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi M. N. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
2 491.68 eurot
Menetlusosalised
Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: [email protected]); Kostja: M. N. (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx).
2.Välja mõista kostjalt M. N.’ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 1 951 (üks tuhat üheksasada viiskümmend üks) euro ja 58 senti (sh põhinõue summas 1 756.41 eurot ja intress summas 195.17 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 71.95 eurot, viivise 417.90 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt M. N.’ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks menetluskulud kokku summas 304 (kolmsada neli) eurot ja 20 senti (so 78% riigilõivust 350 eurost ja asja läbivaatamise kuludest 40 eurost).
1 (9)
2-23-120404
5.Välja mõista kostjalt M. N.’ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks viivis menetluskuludelt (304.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 229.43 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressidel xxxx ja xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 18.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 19.09.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.05. oktoobril 2023 esitas OK Incure Viru Maakohtule hagiavalduse M. N. vastu põhivõlgnevuse 1 756.41 eurot, intressi 267.12 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 417.93 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja E AS (edaspidi krediidiandja) sõlmisid 20.04.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2 000 eurot. Lepingu II ptk Põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 39.9% aastas ehk 0.11% päevas, krediidi kogukuluga 4 707.73 eurot. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1. jaanuarit ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Intressimäära alusintressimääraks on sellisel juhul selline määr, mille puhul Krediidilepingu alusel väljastatava krediidi kulukuse määr ei ületa kunagi eelnevalt nimetatud krediidi kulukuse ülempiiri või Krediidilepingu sõlmimisel määratud esialgset (maksimaalset) intressimäära, sõltuvalt sellest milline neist on kõrgem. Krediidiandja teavitab Klienti intressimäära muutmisest e-kirja saatmise teel, kasutades Kliendi poolt avaldatud kontaktandmeid. Kõik viidatud 2 (9)
2-23-120404 tingimused on välja toodud Krediidikonto lepingu ptk II Põhitingimused all. Viivisemääraks on Krediidikonto lepingu tingimustes sedastatud „Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe“ punktis 3 alapeatüki „Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“ kohaselt intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja 0.11% päevas. Krediidi kulukuse määraks moodustus lepingu II ptk Põhitingimuste kohaselt 57,73% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest (teine leht) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39.9% aastas, väljavõtu tasu on 65.5 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 2 000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 65,5 eurot, krediidi kogukuluga 4 707.73 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kostja on perioodil 20.04.2021- 16.01.2023 saanud krediiti kokku summas 2 030 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, see tähendab 69.93 eurot. Kostjat hoiatati 30.12.2022 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 13.01.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et nõue võidakse loovutada inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja täiendavatähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd kostja alates oktoobrist 2022 ühtegi makset ei teostanud, siis oli Kostja viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.10.2022, 15.11.2022, 15.12.2022, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 16.01.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenuse üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja e-mailile xxxx, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 20.02.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le
5.Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1 756.41 eurot (krediit 2 030 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 273.59 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39,9% aastas tasumata intress kokku summas 267.12 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 20.04.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.01.2023 kogunenud intress 915.44 eurot intressimääraga 39,9% aastas, millest on maha arvestatud tasutud intress kokku 648.32 eurot).
7.Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad 3 (9)
2-23-120404 nõudekirjad: 13.02.2023 (25 eurot), 13.03.2023 (5 eurot), 14.04.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.
8.Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 - Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud – kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kostjale on edastatud kokku 6 meeldetuletuskirja, millest 3 on tasuta ja 3 tasulised, vastavalt kuupäevadel 24.11.2022 ja 28.11.2022, 05.12.2022 ja 9.12.2022, 19.12.2022 ja 26.12.2022. Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot, mis tuleb lepingu ja seaduse kohaselt Kostjalt välja mõista.
9.Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas, võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiesitamise seisuga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga, 05.10.2023, kokku summas 417.93 eurot.
10.VÕS §-s 403 prim 4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 prim 4 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 403 prim 4 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuleb krediidivõtjal teha sellekohane taotlus krediidiandjale, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on krediidi väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 omandas Krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi Pensionikeskuse sissetulekute ajaloo alusel. VÕS § 403 prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 403 prim 4 lg-le 3 avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Pensionikeskuse sissetulekute ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt Krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis Krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1 000 eurot kuus. Kostja Pensionikeskuse sissetulekutest nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 999 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 160 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. 4 (9)
2-23-120404 Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 68.2 (krediidilimiit 2000 eur * 0.11% * 31 päeva), millele lisandub krediidisumma tagasimakse 33.33 eurot, kokku 101.53 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus 26.18 ((160+101.53)/999*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.
11.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1756.41 eurot, intressi 267.12 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 417.93 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 390 eurot, sh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu summas 40 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
13.Viru Maakohus võttis 06.10.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Xxxx, kuid dokumendi tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostja telefon xxxx kutsub, kuid keegi ei vasta. Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2024 vastuskirja kohaselt hagimaterjale M. N. ́ile allkirja vastu üle anda ei olnud võimalik, kuna antud aadressil Xxxx teda ei ela. Eelpool nimetatud aadressil elab H. P., kelle sõnul viibis M. N. viimati seal 1,5 aastat tagasi ja nüüd tema asukohta öelda ei oska. M. N. ́i telefon xxxx kutsub aga keegi sellele ei vasta. Seetõttu on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 14.09.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt. 5 (9)
2-23-120404
15.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
17.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) E AS ja kostja sõlmisid 20.04.2021 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 2 000 eurot, intressimääraga 39.90% aastas, krediidi kulukuse määr 57.73%, tagasi maksmine igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu, arvelduskrediidi ülekandmise tasu 3.5 eurot + 3.1% ülekande summast. Esimene väljamakse tehti kostjale 01.09.2021. 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 030 eurot. 4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 978.49 eurot; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates oktoobrist 2022. a, seda vähemalt kolme, so oktoobri, novembri ja detsembri osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 30.12.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 16.01.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 16.01.2023.
18.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse 6 (9)
2-23-120404 vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste 7 (9)
2-23-120404 võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohus selgitab, et Pensionikeskuse kaudu tehtud päring kostja sissetulekute hindamiseks ei ole piisav. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
23.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodi alates 20.04.2021 kuni 31.12.2022 0% aastas ja 01.01.2023 kuni 16.01.2023 2.50% aastas.
24.Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 2 030 eurot. Tagasi on makstud summa 978.49, millest põhiosa katteks on loetud 273.59 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 16.01.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1 756.41 eurot. Seadusjärgne intress (alates 02.09.2021 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 16.01.2023 on summas 195.17 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 756.41 eurot ja intress summas 195.17 eurot.
25.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 756.41 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
26.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 15 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. 8 (9)
2-23-120404 VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 35 euro ja meeldetuletuskirja tasu 15 euro väljamõistmiseks.
27.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 1 756.41 eurot ja intress summas 195.17 eurot, kokku 1 951.58 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 78% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 78% kostja ja 22% hageja kanda.
29.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja asja läbivaatamise kulud ehk kohtutäituri tasu 40 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.05.2023 summas 79.53 eurot ning hagiavalduse esitamisel 03.10.2023 summas 270.47 eurot, kokku 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 78% menetluskulude kogusummast 390 eurost, so 304.20 eurot.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.