2-24-105858/10 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja A P (kostja) kostja sõlmisid 01.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx (leping), mille alusel sai kostja laenu summas 1300 eurot. Laenu kohustus kostja tagastama maksegraafiku alusel. Lepingust tulenevalt oli krediidikulukuse määraks 29,46% aastas, laenukogukulu 1065,96 eurot, lepingu lõpptähtaeg 15.03.2028, haldustasu 2,90 eurot, lepingu tasu 35 eurot, igakuise osamakse suurus 39,44 eurot, lepingujärgne intress ja viivis 20,90% aastas. Kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud (ühtegi tagasimakset kostja lepingu täitmiseks ei teinud) ja krediidiandja edastas kostjale 05.09.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, 19.09.2023 võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja saatis 27.09.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Krediidiandja loovutas 29.09.2023 lepingust tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1300 eurot, intressivõlgnevus 118,87 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 159,80 eurot ning edasiulatuv viivis 20,90% aastas alates 30.04.2024 põhinõudelt 1300 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Nõuded on kujunenud järgnevalt: intressinõue: Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 27.09.2023 summas 118,87 eurot (36,54+28,02+23,24+23+8,07). 1264,64 x 20,9% / 360 x 11 = 8,07 eurot (intress perioodi 16.09.2023-27.09.2023 eest).Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu haldamisetasu on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.06.2023-15.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, so 11,60 eurot (4 x 2,90). Laenuhaldustasu võlgnevus on 11,60 eurot. -sissenõutavaks muutunud viivisenõue: põhinõudelt 1300 eurolt alates 28.09.2023 (so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 29.04.2023 (so hagi esitamiseni), viivisemäär 20,90% aastas (alus: lepingu üldtingimuste p 6.1; VÕS § 113 lg 1 kolmas lause), viivisenõue on 159,80 eurot. Sissenõudmiskulud 50 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3): 28.10.2023 meeldetuletuskiri 25 eurot, 07.11.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 06.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 15 eurot võlgniku poolt makseviivitusega tekkinud kulud, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja esitas hagi lisadena 6 ja 7 ehk tõenditena kostja taotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Kostjal enne lepingu sõlmimist varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Pensioniregistrist ja kostja kuusissetulekuks oli

8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.