Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12900
Kohtuasi
TH avaldus Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu vastu arve nr 280 osalise alusetuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja TH (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu (registrikood 80148544), lepinguline esindaja Irina Reva
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus.
2.Jätta TH avaldus läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TH kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.TH (avaldaja) esitas 11.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kuldnoka tn 16 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus tuvastada, et puudutatud isiku 11.08.2023 arvel nr 280 märgitud summa on ebaõige ning avaldaja võlgneb puudutatud isikule arvel märgitud 827,74 euro asemel 114,34 eurot. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on arvel toodud summa ebaõige, kuna see ei vasta avaldaja korteri tegelikule veetarbimisele. 2023. a juulis oli avaldaja korteri veetarbimine järgmine: külm vesi 474 m3, soe vesi 575 m3. Avaldaja lisas avaldusele foto köögi veemõõtjate näitudest. 20.07.2023 käisid puudutatud isiku juhatuse liikmed avaldaja korteris eelneva kokkuleppeta veenäitusid kontrollimas. Kontrolliti köögi veemõõtjate näite. Kontrolli tulemusi ei dokumenteeritud, fotosid ei tehtud ja avaldajal ei võimaldatud kirjapandud näitude õigsust kontrollida. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on arve 280 koostatud 20.07.2023 kontrolli käigus saadud näitude alusel. Puudutatud isiku juhatuse liikmed kontrollisid avaldaja korteris köögi veemõõtjate näitusid. Vannitoa veemõõtjate näitudest lubas avaldaja saata puudutatud isikule foto, kuid puudutatud isik ei ole seda saanud. Puudutatud isik esitas kohtule 20.07.2023 kontrolli kohta vormistatud dokumendi, mille kohaselt olid avaldaja korteri köögi veemõõtjate näidud järgmised: külm vesi 485 m3, soe vesi 685 m3. Puudutatud isiku juhatuse liikmed soovisid pärast 20.07.2023 veelkord näite kontrollida, kuid avaldaja ei andnud selleks luba. 2023. a augustis teavitas avaldaja puudutatud isikut, et on oma korteris veemõõtjad vahetanud. Vanade veemõõtjate numbreid ja lõppnäitusid ning uute veemõõtjate numbreid ja algnäitusid avaldaja puudutatud isikule ei esitanud. Puudutatud isik esitas vastunõude, et kohus kohustaks avaldajat esitama puudutatud isikule foto vannitoa veemõõtjate näitudest, mille avaldaja väidetavalt 2023. a juuli lõpus tegi. Samuti palus puudutatud isik kohustada avaldajat võimaldama puudutatud isiku juhatuse liikmetele sissepääsu avaldaja korterisse köögi ja vannitoa veemõõtjate numbrite ja näitude kontrollimiseks. 17.11.2023 seisukohas nõustus puudutatud isik maakohtu väljendatud seisukohaga, et esitatud vastunõudeid tuleb käsitada menetluslike taotlustena. Puudutatud isik pakkus välja aja avaldaja korteris veemõõtjate kontrolli tegemiseks, sealhulgas veemõõtjate numbrite ja näitude fikseerimiseks vastava aktiga, märkides, et kontrolli läbiviimine võiks olla kompromissläbirääkimiste alustamise eelduseks. Puudutatud isik märkis maakohtu 21.05.2024 istungil, et foto köögi veemõõtjate näitudest, mille avaldaja kohtule esitas, on tehtud 24.07.2023. Fotol olevatel veemõõtjatel puuduvad plommid, mistõttu on kaheldav, kas näitusid saab arvestada. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 27.06.2024 määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.
2-23-12900 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist avaldaja väide, et arve nr 280 summa peaks olema 114,34 eurot. Kõrvutades arvet nr 280 ning 20.07.2023 veemõõtjate kontrolli tulemusi, on arve koostatud korrektselt. On usutav, et avaldaja oli enne kontrolli esitanud puudutatud isikule tegelikule veetarbimisele mittevastavaid näite. Sellele viitab muu hulgas asjaolu, et avaldaja igakuine veetarbimine on pärast näitude kontrollimist ligi kolm korda suurenenud. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub avaldus uuesti läbi vaadata. Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et avaldaja igakuine veetarbimine on pärast näitude kontrollimist ligi kolm korda suurenenud. Köögi veetarbimine ei ole suurenenud. Vannitoa veetarbimine on suurenenud seetõttu, et korterit kasutab varasemaga võrreldes rohkem inimesi ja veekulu on suurem. Avaldajale ei näidatud 20.07.2023 veemõõtjate kontrolli tulemusi. Tõendamaks, et avaldajale on kontrolli tulemusi näidatud, oleks puudutatud isik pidanud esitama avaldaja allkirjaga dokumendi, kuid seda ei ole puudutatud isik teinud. Menetlusosaliste seisukohad
5.Puudutatud isik leidis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas, et maakohtu määruse muutmiseks alus puudub. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning maakohtu määrus TsMS § 425 lg 3 ja TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) tühistada.
8.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ekslikult avalduse rahuldamata, kuigi oleks pidanud keelduma TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi avaldust menetlusse võtmast või jätma selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldajal puudus avalduse esitamiseks õiguslik huvi ja avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki.
9.Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Muu hulgas on hagita menetluses esitatud avalduse suhtes kohaldatavad hagi läbi vaatamata jätmise alused, sh TsMS § 423 lg 2 p 2, mille järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Avaldaja on esitanud tuvastusnõude puudutatud isiku arve nr 280 osalise alusetuse tuvastamiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise lahendi tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-71-16, p 12).
2-23-12900 Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud esile tooma. Asjas esile toodud asjaolusid arvestades puudub avaldajal ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 368 lg 1 järgi nõutav tuvastushuvi. Avaldaja eesmärk on vaidlusalusel arvel toodud summat täies ulatuses mitte tasuda, mida avaldajal on võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Esitatud tuvastusnõue ei aita kaasa avaldaja soovitud eesmärgi saavutamisele. Ainuüksi teadmine, et arve on osaliselt alusetu, ei anna avaldajale midagi rohkemat, kui praegune olukord, kus avaldaja ei ole arvet vaidlusaluses ulatuses tasunud, leides, et arve on alusetu. Avaldajal ei ole seega eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on osaliselt alusetu. Tuvastusnõude esitamisel peab avaldajal olema mingi eesmärk, mida ta üritab avaldusega saavutada. Ringkonnakohus selgitab, et tuvastusnõue ei sobi kõigi vaidluste lahendamiseks. Tuvastusnõue tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Seega lihtsalt õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid avaldaja peab põhjendama, miks just tuvastusnõue on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend (vt TsMS II komm (2017), § 368, p-d 3.1.1 ja 3.1.3.3 ning kohtumääruse p 12 allpool). Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
11.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
12.Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui puudutatud isik pöördub kohtusse sooritusnõudega avaldajalt arvel nr 280 viidatud nõude tasumata osa väljamõistmiseks või avaldaja kohustamiseks võimaldada veemõõtjate näitude kontrollimist, on avaldajal võimalik esitada oma vastuväited arvele selles menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud puudutatud isiku taotlust avaldaja kohustamiseks veemõõtjate kontrolli võimaldamiseks menetlema asjas esitatud vastuavaldusena, mitte menetlusliku taotlusena. Ringkonnakohtul puudub siiski alus asja saatmiseks maakohtule vastuavalduse uueks läbivaatamiseks, sest puudutatud isik ei ole vastuavalduse menetlemata jätmist vaidlustanud.
13.Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.
14.TsMS § 174 lg 4 järgi juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva kohtumääruse peale saab TsMS § 427 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.