Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): A. P. (isikukood xxxxxxxxxx) Usaldusisik: Mark Uska
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku A. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A. P. pankrot 3. oktoobril 2024 kell 15.00 ning algatada A. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A. P. pankrotihalduriks Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ; Lelle 24, 11318 Tallinn; tel 56 221 091; e-mail [email protected]). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. oktoober 2024 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Kohustada A. P. andma võlgniku vande 28. oktoober 2024 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2). Kohus hoiatab A. P. , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud A. P. kanda.
11.Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1462 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 321 eurot 75 senti, s.o kokku 1784 eurot 25 senti.
12.Anda A. P. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.
13.Ülejäänud usaldusisiku tasu 642 eurot 50 senti ja sellele lisanduv 141 euro 35 sendi suurune käibemaks mõista välja A. P. pankrotivarast.
14.Määruse resolutsiooni p-des 12 ja 13 märgitud usaldusisiku tasu kanda Advokaadibüroo USKA OÜ (konto EE767700771009282569, AS LHV Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.A. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 28. mail 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik töötu. Tema pangakontol on raha 937 eurot 97 senti, muud vara tal ei ole. Võlgniku igakuised väljaminekud on 300 eurot. Kohustusi on tal kokku 25 337 euro 44 sendi ulatuses.
2.Maakohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Mark Uska (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on raha kontodel 14 eurot 60 senti. Tema nimel on kolm sõidukit, kuid neid ei ole enam olemas (viidud lammutusse, ühe sõiduki asukoht teadmata). Võlgnik ei tööta ja saab iga kuu töövõimetoetust (nt 2024. a mais 189 eurot 94 senti) ning pensionikindlustuse makset (xxxx) 96 eurot 88 senti. Kohustusi on tal kokku 30 188 eurot 31 senti, igakuised kulud on kokku 320 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, mille on põhjustanud 2020. a-l tekkinud koroonakriis ja sellele järgnenud majanduslangus. See tingis võlgniku sissetulekute vähenemise ja lõpuks töötuse. Võlgniku Eestis sõlmitud tööleping lõppes 24. detsembril 2019. Võlgnik ei ole seejärel Eestis töötanud ning Eesti kontole laekunud sissetulekuks on olnud Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused. Võlgnik on saanud perioodil 2021
september kuni 2023 juulini tulu erinevatelt xxxx ühingutelt ja asutustelt. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et võlgniku sissetulekuks on ka kontodelt nähtuvad eraisikute ülekanded. Usaldusisiku hinnangul esinevad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Võlgniku kontode väljavõtetelt nähtuvalt on ta saanud Eesti Töötukassa toetusi ajal, kui töötas xxxx. Ta on esitanud 2021–2023 tuludeklaratsioonid, mille kohaselt ta pole mistahes tulu saanud, sh välisriigist, mis aga võlgniku konto väljavõtete järgi ei vasta tõele. FIMS § 45 lg 3 p 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et Eesti Töötukassa on alusetult makstud toetused võlgnikult tagasi nõudnud. Usaldusisik pöördus Eesti Töötukassa poole otsuse väljastamiseks, et lisada see käesolevale nimekirjale, kuid Eesti Töötukassa jättis otsuse käesoleva nimekirja kohtule esitamise ajaks väljastamata. Võlgniku suhtes praegu menetluses olevad täiteasjad on algatatud valdavalt 2021. a-l, neist esimesed 15. veebruaril 2021. Võlgniku kontode väljavõtetelt ei nähtu, et oleks oma rahalisi kohustusi märkimisväärsetes summades täitnud. Küll aga mängib regulaarselt internetikasiinodes. Võlgniku kulud hasartmängudele on tema sissetulekute juures võrdlemisi suured ning kogusummas oluliselt suuremad täituritele enda rahaliste kohustuste täitmiseks tehtud maksetest. Usaldusisiku hinnangul võib võlgnik olla FIMS § 45 lg 2 p 4 mõistes vara raisanud. Samas on põhjendatud maksejõuetusavaldus rahuldada. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja töövõimetust, ei ole senise olukorra edasikestmisel võlausaldajate nõuete rahuldamine tõenäolisem kui pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on seadnud endale hasartmängu piirangu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1), mis peab tagama mh võlausaldajate nõuete osalise rahuldamise. Kui võlgnik seda kohustust ei täida, siis võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1784 eurot 25 senti (käibemaksuga).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei
suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub sissenõutavaks muutunud kohustuste (30 188 eurot 31 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 2. oktoobri 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kuigi võlgnik on tegelenud hasartmängurlusega, esitanud ebaõigeid andmeid Eesti Töötukassale ajal, kui xxxx töötas, peab kohus võimalikuks algatada kohustustest vabastamise menetluse, et anda võlgnikule võimalus makseraskused ületada (FIMS § 45 lg 1). Praeguseks on võlgnik seadnud endale hasartmängukeelu ning mõistnud vääriti käitumist. Kohus veendus ka 2. oktoobri 2024. a ärakuulamisel, et võlgnik on motiveeritud maksejõuetusmenetluses oma kohustusi täitma ning menetlusse võlausaldajate nõuete katteks panustama. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vähesed finantsteadmised, laenude võtmine, mille teenindamine käis üle võlgniku rahaliste võimete, ja hasartmängude mängimine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. oktoober 2024 kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 28. oktoober 2024 kl 10.00.
Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
10.1.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1784 eurot 25 senti (käibemaksuga).
10.2.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.3.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi 42 minutit. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning hinnanguga, samuti põhjalikku arvelduskontode ja võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
10.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Advokaadibüroo USKA OÜ-le (16766827), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (EE102630938).
Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara arvel.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.