Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-119517
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Xi vastu võla nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood: 10625474, aadress: Tartu mnt 24-15 Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (isikukood: xxxxxxxxxxx, Tallinna Õigusbüroo OÜ, aadress: Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post: xxx); Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, aadress: xxx).
Kinnitada AS Era Liisingu Inkassoteenused (hageja) ja Xi (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 toodud määras iga võla tasumisega viivitatud päeva eest.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-119517.
Jätta kompromissi punktiga 1.1. hõlmamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
Rahuldada hageja riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt.
Tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust 116,94 (ükssada kuusteist eurot ja 94 senti) eurot ja kanda see AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Hageja tasus 27.05.2024 Rahandusministeeriumi arveldusarvele kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 116,12 eurot ning hagiavalduselt täiendava riigilõivu summas 233,88 eurot.
maksekäsu 02.07.2024
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi X‘i vastu võla nõudes. Pooled esitasid 27.09.2024 kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja esitas kohtule taotluse, milles palus tagastada pool hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja esitas kohtule taotluse, milles palus tagastada pool hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Hageja tasus 27.05.2024.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 116,12 eurot ning 02.07.2024 täiendava riigilõivu hagiavalduselt summas 233,88 eurot. Seega on hageja tasunud tsiviilasjas kokku riigilõivu summas 350 eurot. Kohus märgib, et alates 01.02.2023 kehtiv TsMS § 150 lg 3 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kompromissi kinnitamisel üheski osas ei tagastata. Kehtiv seadus võimaldab tagastada üksnes poole hagiavalduselt endalt tasutud riigilõivust. Kuna hagiavalduselt endalt tasuti riigilõivu 233,88 eurot, siis tuleb hagejale kompromissi sõlmimisest tulenevalt tagastada 233,88/2=116,94 eurot.
Eelnevast lähtudes tuleb hageja riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada osaliselt ning tagastada hagejale riigilõiv summas 116,94 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.