Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS PlusPlus Capital esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.V. vastu 618,95 euro nõudes. Kohus tegi 20.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 27.09.2023. Võlgnik G.V. esitas 27.09.2023 puudustega vastuväite ning 24.10.2023 esitas digitaalselt allkirjastatud vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 24.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis PlusPlus Capital AS nõude G.V. vastu 618,95 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PlusPlus Capital AS esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule hagi G.V. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis G.V. 29.12.2022 Tallinna Kaubamaja Grupp (TKM Grupp) Partner Kuukaardi lepingu nr 140221-3, millega TKM Grupp võimaldas kostjale ostulimiidi 500 eurot. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas perioodil 04.12.2022 kuni 31.12.2022 ostulimiiti summas 498,86 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest talle väljastatud arve nr 44821 alusel vastavalt tähtajaga 10.01.2023. TKM Grupp teavitas kostjat lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.03.2023. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ on kostjale aadressile xxx 13.04.2023 saatnud tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 14.07.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 29.08.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja nõuab VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. TKM Grupp loovutas 27.03.2023 kostja vastu suunatud nõude hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli viivisemäär 0,065 % päevas. Hageja arvestab arvelt nr 448212 viivist 11.01.2023 kuni 06.11.2023 (hagiavalduse esitamise aeg) summas 97,28 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 498,86 määras 0,065% päevas. Hageja vastas kostja vastusele, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nõude tasumist esialgsele kreeditorile või hagejale. TKM Finants AS on kinnitanud, et loovutas nõude hagejale ning kohustus on kostja poolt täitmata. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning palub see rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja teatas 04.01.2024 e-kirjaga, et tema teada on võlgnevus tasutud ja palub mitte antud nõuet menetleda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

kohtule

esitatud

Hageja on esitanud kostja vastu põhinõude 498,86 eurot, lisaks hagi esitamise seisuga (s.o 06.11.2023) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude summas 97,28 eurot (arvestades viivise määraks 0,065% päevas), sissenõudekulude väljamõistmise nõude summas 30 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o. 07.11.2023) sissenõutavaks muutuva viivise nõude kuni põhinõude 498,86 eurot täieliku tasumiseni, arvestades viivise 2(5)

määraks 0,065% päevas. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohus tuvastab, et kostja ja TKM Grupp sõlmisid lepingu, mille kohaselt TMK Grupp võimaldas kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja ostulimiidi saamist ei vaidlusta. Kostja vastuväited on üksnes selle kohta, et ta on võlgnevuse tasunud. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab saada TKM Gruppi kuuluvatest kauplustest kaubad kohe kätte valides makseviisiks tasumise kuukaardi alusel ja tasuda sooritatud jooksva kuu ostude eest arvega järgmise kuu alguses. Jooksva kuu ostude eest kohustus kostja tasuma arvega järgmise kuu alguses. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise kuu – või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr ning antud lepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. TKMF tegutses majandustegevuse raames, võimaldas osta kostjal kaupu kalendrikuu vältel ning esitas järgmisel kuul kostjale arve ostetud kaupade eest. Seega kohus leiab, et TKMF ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud täiendavaid lisatasusid (sh intressi). Antud lepingu puhul ei esine ka arvelduskrediidilepingu tunnuseid VÕS § 407 mõttes, sest kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe. Kostjale võimaldati arve tasumise tähtaeg üksnes 7 päeva alates arve saamisest. Seega ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise piirangute kohta. Seega hageja põhinõue on kohtu hinnangul hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja ei täitnud kostja ja TKM Grupi vahel sõlmitud Partner kuukaardi lepingust tulenevaid kohutusi. Leping öeldi rikkumise tõttu VÕS § 101 lg 1 p 4 27.03.2023 üles ja nõue loovutati 27.03.2023 hagejale. Hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 498,86 eurot. Põhivõlgnevuse suurus on tõendatud kostjale esitatud arvega nr 448212. Hageja tugineb viivisenõudes lepingule, mille kohaselt on viivisemäär 0,065 % päevas. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes. Sama paragrahv loeb kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus ühe õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 3(5)

seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, s.o. 0,065 % päevas. Seega kohus rahuldab viivise nõude hagiavalduse esitamise seisuga 11.01.2023 kuni 06.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 97,28 eurot ja kohtuotsuse 27.09.2024 (kaasa arvatud) tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 105,71 eurot (viivis arvestatud põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras 0,065% päevas. Hagejal on VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt õigus nõuda ka kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Seega kohus mõistab kostjalt G.V. AS PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065 % põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 498,86 eurot) päevas alates 28.09.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot vastavalt lepingu tingimuste p-le 5.30, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohtule tõendina esitatud lepingus puudub p 5.30 ning samuti lepingupunktid üleüldiselt. Samas isegi kui hageja viidatud punkt lepingus oleks, ei kinnitaks see sissenõudekulude põhjendatust hageja viidatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1,4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb 4(5)

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 aluselt jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 96 % ulatuses, seega kohus jätab 96 % menetluskuludest kostja kanda ja 4% hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ning õigusabikulu 420 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja tunnitasu 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20 %, kuid põhjendatud ei ole esindamisele kulunud aeg. Põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks käesolevas asjas on 2 tundi. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 240 eurot (200+20 %). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 435 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 240 eurot. Kohtule teadaolevalt kotja menetluskulusid tekitavaid menetlustoiminguid teinud ei ole ning menetluskulusid tähtajaks ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 417,60 eurot (435x0,96) eurot, so 96 protsenti. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.