Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 29.07.24 makseõjuetusavalduse, milles sisaldus avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja andmed võlgade ja vara kohta. Määrusega 30.07.2024 kohus nimetas usaldusisiku. Kohus kuulas võlgniku ära 16.09.2024. Võlgnik selgitas, et käesolevalt töötab osalise koormusega, sissetulek on ca 360 eurot kuus millelel lisanduvad erinevad toetused ja sotsiaalabi. Vara puudub. Ülalpidamisel on kaks last. Võlgnevuste suurus on ca 22 tuhat eurot, tegemist on erinevate laenudega. Võlgnik nõustus pankrotimenetluse tingimustega ja avaldas valmisolekut täita seadusest tulenevaid eeldusi kohustustest vabanemiseks. Võlgnik taotles jätkuvalt pankroti väljakuulutamist. Usaldusisiku aruande kohaselt on teadaolevaid nõudeid võlgniku vastu 26709 eurot ulatuses, sh 2592 eurot kriminaalmenetluse kuludena riigi kasuks välja mõistetud summadena. Võlgniku sissetulekud koos lastega on kokku 1797 eurot, millest üksnes 349 eurot on palk, muud on erinevad toetused ja sotsiaalabi, sh lastele makstav elatiseabi.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik avaldas ärakuulamisel selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kohus kuulas võlgniku ära, puudub kohtul sisulise kaalutlusalus menetluse liigi valiku osas. Kohus on seotud võlgniku tahtega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainumõldav. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 45 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus, võlgniku enda seletus ärakuulamisel ja usldusisiku aruanne tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku näol. Võlgade kogusumma absoluutselt ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Ebapiisavad sissetulekud ei anna alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetlust. Isik on soovinud pankrotimenetlust, kuna üldine maksevõime on madal ning lähitulevikus pigem ei suurene oluliselt. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel tekkinud rahalised kohustused riigi ees. Arvestades võlgniku isikut ja tema rahalise toimetuleku võimet on mõistlik algatada kohustustest vabastamise menetlus, kuna võlausaldajatel puudub mõistlik väljavaade nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on asunud tööle ning on eelduslikult motiveeritud täitma kohustustest vabanemiseks kehtestatud käitumisnõudeid. Kohus leiab, et Küllike Mitt vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. Kohus rahuldab usladusisku tasutaotluse summas 966,24 eurot, mis tuleb välja mõista võlgnikult kuid välja maksta riigivahenditest taotletud õigusbüroo kontole. Tasu suuruse ja hüvitamise aluseks on FiMS § 8 lg 1 ja PankrS § 23, mille kohaselt võib usaldusisiku tasu jätta riigi kanda. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamsie menetlsu on edukas üksnes FiMS § 47 sätestatud tingimuste täitmisel, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutööva tegevusega, st töötama või töö p uudumisel aktiivselt seda otsima. Samuti peab võlgnik tegema eraldisi võlausaldajatele FiMS § 47 lg 3 ja 4 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.