Otsuse avalikult teatavaks 26. september 2024 Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
T. K. hagi K. S. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja jagamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T. K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: R. R., e-post: xxx) Kostja: K. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lõpetada E. K. (IK xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx) pärandvara ühisus T. K. ja K. S. vahel.
3.Jätta T. K.le 1⁄2 suurune mõtteline kinnistust asukohaga XXX (reg.nr. xxxxxxxx).
4.Jätta T. K.le 1⁄2 suurune mõtteline osa YYY (registrikood yyyyyyyy) 449/19657 osast (garaažiboks nr 19).
Jätta K. S.le E. K. arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 1849,50 eurot ja E. K. väärtpaberikontol olevad kõik LHV Pensionifond L pensionifondi osakud.
6.Välja mõista T. K.lt K. S. kasuks hüvitis enamsaadud pärandvara väärtuse eest summas 1253, 41 eurot.
7.Kohustada K. S.d andma nõusolek otsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx) omanikukande muutmiseks selliselt, et 1⁄2 mõttelises osas on kinnistu omanikuks T. K.
8.Asendada K. S. nõusolek kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx) omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus kohtuotsusega, mis kehtib juhul, kui T. K. on täitnud otsuse resolutsiooni p-s 6 märgitud rahalise hüvitise (1253, 41 eurot) maksmise kohustuse K. S.le või K. S. on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Menetluskulude jaotus
9.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on pooled xx.xx.xxxx surnud E. K. seadusjärgsed pärijad ning omavahel õde ja vend. Jõhvi notar Ülle Mesi väljastas 31.03.2023 pärimistunnistuse (notari ametitegevuse nr 717), mille kohaselt pärisid hageja ja kostja pärandvara võrdsetes osades (kumbki 1⁄2 mõttelist osa). Pärandvarasse kuulub 1⁄2 mõttelist osa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistust asukohaga XXX, 1⁄2 mõttelist osa YYY (registrikood yyyyyyyy) garaažiboksist nr 19, arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX pärandaja surmapäeval xx.xx.xxxx olnud rahalised vahendid 1849,50 eurot ja väärtpaberikontol olevad LHV Pensionifond L pensionifondi 411.358 osakut, mille väärtus pärandaja surmapäeval oli 843,68 eurot.
2.Hageja hinnangul on garaažiboksi väärtus 1000 eurot. Selle seisukord on vana ja boksis puudub elekter. 1⁄2 garaažiboksist kuulub H. K.`ile ning hageja ja kostja peavad jagama teist 1⁄2 suurust osa sellest. Sellega on garaažiboksi jagatava osaväärtus 500 eurot ja hageja ja kostja kummagi osa 250 eurot. Sellega oleks garaažiboksist kostjale kuuluva osa väärtus 250 eurot (1/4 1000 eurost). OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 17.04.2023 hinnangu kohaselt on kinnistu asukohaga XXX, väärtus 4600 eurot. Ka sellest kinnistust kuulub 1⁄2 H. K.`ile ning hageja ja kostja peavad jagama teist 1⁄2 suurust osa sellest. Sellega on kinnistu jagatava osa väärtus 2300 eurot j hageja ja kostja kummagi osa on 1150 eurot Sellega kuuluks kinnistust 1⁄4 pärandavara jagamisel kostjale, mis moodustab 1150 eurot (1/4 4 600 eurost).
3.Hageja ettepaneku järgi pärandavara jagamise tulemusel oleks kostjale langeva osa rahaline väärtus 2943,18 eurot (1849,50+843,68+250) ja hageja osa väärtus 2550 eurot (2300+250). Hageja palub lõpetada xx.xx.xxxx surnud E. K. pärandvara ühisus T. K. ja K. S. vahel ning jagada pärandvaraks olevad esemed ja rahalised vahendid järgmiselt: jätta T. K.le 1⁄2 suurune mõtteline kinnistust asukohaga XXX (reg.nr. xxxxxxxx); Jätta T. K.le 1⁄2 suurune mõtteline osa YYY (registrikood yyyyyyyy) 449/19657 osast ehk garaažiboksist nr 19; Jätta K. S.le arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 1849,50 eurot ja E. K. väärtpaberikontol olevad kõik LHV Pensionifond L pensionifondi osakud. Asendada K. S. nõusolek kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxxx kande muutmiseks kohtuotsusega.
4.Hageja kostja ega kohtutäituri poolt määratud hindadega ei nõustu, sest need on ülemäära kõrged ja ei vasta turuhinnale. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 17.04.2023 hinnangu kohaselt on kinnistu, asukohaga XXX väärtus 4600 eurot. xxx alevikus asuva garaažiboksi väärtus ei saa olla rohkem kui 1000 eurot. Selle seisukord on halb ja boksis puudub elekter. Asjaolu, et kumbi vara ei ole täitemenetluses enampakkumistel müüdud, kuigi kordusenampakkumisel on hindu alandatud, kinnitab, et vara on enampakkumisele pandud ülemäära kõrge hinnaga. Summad, mida kostja loodab täitemenetluses saada ei ole realistlikud. Pärandaja vara ei otsustatud, juba pärandaja eluajal alanud täiemenetluses, müüa mitte hageja ja kostja isa H. K. võlgade katteks, nagu väidab ekslikult kostja, vaid abieluvara jagamisel tekkinud pärandaja vara realiseerimiseks pärandaja eluajal vajalike elamis- ja heaolu kulude katteks.
II KOSTJA VASTUS
5.Kostja hagi ei tunnista ja ei ole nõus pärandvara jagamise nõudega. Kostja esitas võlanõude kohtutäituri kaudu ja see on siiani menetluses. Kostja ootab millal võlglased T. K. ja H. K. tasuvad oma võlad täitemenetluses. Kostja ootab enampakkumisel vara müüki ja jagamist pärijate H. K., T. K. ja K. S. vahel. Ka garaažiboks on arestitud. Varad on meelega alla väärtuse hinnatud hageja poolt. Kuna varade väärtused on 15000 eurot ja 3000 eurot mis olid arestitud kohtutäituri poolt ja olid avalikult müügis oksjonil siis sellega jätkan, kuni oksjonid on lõpule viidud. Pindi Kinnisvarast tellitud hindamisakt tõendab, et kinnistu turuväärtuseks on 9400 eurot. Eksperthinnang peab olema suunatud konkreetselt kohtule, kuid hageja hindamisakt seda ei ole.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et pooled on xx.xx.xxxx surnud E. K. seadusjärgsed pärijad, kes pärisid pärandvara võrdsetes osades (1⁄2 mõttelist osa). Pärandvarasse kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX (reg.nr. xxxxxxxx), 1⁄2 mõttelist osa YYY garaažiboksist nr 19 (reg.nr. yyyyyyyy), xx.xx.xxxx seisuga pärandaja arvel XXXXXXXXXXXXXX olevast 1849,50 eurost ja LHV Pensionifond L pensionifondi 411.358 osakust väärtusega 843,68 eurot. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes. PärS § 159 lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara kas pärijate kokkuleppel või kohtus, järgides kaasomandi jagamise sätteid osas, milles PärS ei näe ette teisiti.
7.Poolte vahel puudub vaidlus pärandvara koosseisu (1⁄2 mõttelist osa aiamaast, graažiboksist, rahalised vahendid ja pensionifondi osakud) üle. Vaidlus puudub ka selles, et hageja ja kostja on õde ja vend, kes pärisid oma ema vara võrdsetes osades. Seega on mõlemad eelduslikult emotsionaalselt seotud jagatava varaga võrdselt. PärS § 159 lg 2 ja 3 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva eseme jagada reaalosadeks, jätta kaasomandisse, anda ühele pärijale või müüa avalikul enampakkumisel, mille järel jagatakse raha võrdeliselt varaühisuse osade suurusega. Kohtul tuleb pooltevaheline vaidlus jagamise viiside osas lahendada poolte huvide kaalumise teel. Ka pärandvara ühisuse lõpetamisel on asjakohane Riigikohtu praktika, mille kohaselt saab vara jagamisel jätta eseme ühele ühisomanikule vaid juhul, kui ta on valmis maksma nõutud ja põhjendatud hüvitise omandi kaotavale ühisomanikule (RKTKo 3-2-1-14-17 p-d 25.2, 25.3). Hageja soovib saada aiamaa ja graažiboksi ainuomanikuks ja maksta teisele välja hüvitis vastavalt vara turuväärtusele.
Kostja sellele, sh. kohtuistungil vastu vaielnud ei ole ja pole ka avaldanud soovi saada ise eeltoodud vara ainuomanikuks.
8.Graažiboksi väärtuse osas pooled ei vaidle ja leiavad, et see on 1000 eurot, sh. on kostja sellise hinnaga nõustunud kohtuistungil. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjale jäävad pärandaja arvel XXXXXXXXXXXXXX olev raha 1849,50 eurost ja LHV Pensionifond L pensionifondi osakud väärtusega 843,68 eurot. Kokku 2943, 18 eurot. Pooled vaidlevad XXX kinnistu (aiamaa) väärtuse üle. Hageja on esitanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 17.04.2023 hinnangu, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 4600 eurot ning kostja on esitanud Pindi Kinnisvara OÜ 09.04.2024 hindamisakti, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 9400 eurot. Hageja on 24.04.2024 esitanud taotluse, et kohus määraks kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi, kuid hiljem sellest loobunud, arvestades ekspertiisi maksumust. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et kostja võib aiamaa osas esitada asjatundja arvamuse ning sellisel juhul on hageja nõus tasuma rohkem.
9.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pärandvara turuväärtust tuleb hinnata pärimistunnistuse väljaandmise seisuga. PärS § 159 lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara järgides kaasomandi jagamise sätteid ning kaasomandi jagamisel tuleb hinnata kaasomandi väärtust tervikuna võimalikult täpselt jagamise aja seisuga, et tagada omandist ilma jäänud kaasomanikule adekvaatne rahaline hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Kohtu hinnangul tuleb kinnistu väärtuse kindlakstegemisel võtta aluseks Pindi Kinnisvara OÜ 09.04.2024 hindamisakt, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 9400 eurot. Pindi Kinnisvara OÜ hindamisakt on tehtud oluliselt hiljem, st. lähem jagamise ajale ning hindamisaktis on aluseks võetud 3 hinnatava varaga kaudselt võrreldavat pakkumist, samas kui OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktis on ära toodud 1 pakkumine Toila Vallas Martsa 1 asuva kinnistu kahe kordse elumajaga ja maksumusega 89 000 eurot, mis on võrdluseks aiamajaga xxxs oluliselt kaugem, kui Pindi Kinnisvara OÜ hindamisaktis toodud pakkumised.
10.Eeltoodu alusel loeb kohus XXX kinnistu (aiamaa) väärtuseks 9400 eurot, millest 1⁄2 on 4700 eurot. Graažiboksi väärtus on 1000 eurot ja sellest on pärandvaraks 1⁄2, so. 500 eurot, pärandaja arvel on raha 1849,50 eurot ja LHV Pensionifond L pensionifondi osakud väärtusega 843,68 eurot. Seega on pärandvara väärtuseks kokku 7893, 18 eurot ja kummagi poole osa sellest on 3946, 59 eurot. Hageja omandisse jääb garaažiboks (500 eurot) ja kinnistu XXX (4700 eurot), kokku 5200 euro väärtuses pärandvara ning kostja omandisse jääb pärandaja arvel olev raha ja pensionifondi osakud, kokku pärandvara väärtuses 2693, 18 eurot. Seega jääb hagejale pärandavara 1253, 41 euro ulatuses rohkem, mille hageja peab kostjale hüvitama.
11.TsÜS § 68 lõikele 5 alusel asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust vastava kinnisturaamatu kande tegemiseks. TsMS § 445 lõike 1 alusel määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et nõusoleku asendamine kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx) omanikukande muutmiseks kehtib juhul, kui hageja on täitnud rahalise hüvitise (1253, 41 eurot) maksmise kohustuse kostjale või kostja on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Hagi hind
TsMS § 132 lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka kaasomandi lõpetamise nõue. TsMS § 132 lg 1 1 järgi loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (RKTKo 3-2-1-70-10 p 14). Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.