Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud Osaühing Hanval Metall esitas 14.06.2024 hagi SCM OÜ vastu müügilepingu täitmise, viivise ja kahjuhüvitise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 28.06.2024 määrusega. 03.09.2024 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles märkis, et kostja rahuldas pärast kohtu poolt hagi menetlusse võtmist so 28.06.2024 hageja võlanõude summas 26 740,04 eurot ja 17.07.2024 tasus 791,27 eurot ning hageja soovib hagist loobuda. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 taotles hageja kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmist, kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja kulud õigusabile on summas 850 eurot (õigusteenuse maht 5 tundi) hinnaga 170 eurot tund + käibemaks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu summas 1400 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleb hageja 50% tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu palub hageja mõista menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta. Kostja esitas 20.09.2024 seisukoha hagist loobumise taotlusele ja sellega seonduvatele menetluskuludele. Kostja on seisukohal, et hagi oli perspektiivitu, sest hagi menetlusse võtmise määruse allkirjastamise ajal ei olnud põhinõuet kuna nõue sai tasutud 28.06.2024 ning oli alles üksnes seadusjärgne viivisenõue summas 791,27 eurot. Kostja on seisukohal, et kohtu menetluses ei olnud nõudeid, mida menetleda. Kostja hinnangul ei olnud hageja käitumine hagi esitamisel hea usu põhimõtetega kooskõlas. Kostja palub enda menetluskulud hagejalt välja mõista täies ulatuses ning hageja menetluskulud palub jätta hageja enda kanda. Kostja palub jätta hageja menetluskulude nõuded kostja vastu rahuldamata täies ulatuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. Kohus leiab, et kostja vastuväited on alusetud ja kohut eksitavad ning seetõttu jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta. Kostja võlgnevuse algus on 17.02.2024, mil läks üle arve nr 240097 maksetähtaeg ning hagi esitati kohtule 14.06.2024. Hagi menetlusse võtmise kuupäev ei oma antud asjaoludel õiguslikku tähendust. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja loobub hagist põhjusel, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 punktist 1 tulenevalt määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud. TsMS § 144 sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite arvu ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Sellest tulenevalt hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik töömaht selles asjas kokku 3 tundi. Kohus võtab arvesse, et sisulise vaidluseni asjas ei jõutud, hageja loobus hagist kuna kostja täitis nõude. Esindaja tasumäär 170 eurot/tund + km on kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumäär. Seega kokku hageja õigusabikulud lepingulise esindaja 3 tunni tasu näol on 510 eurot. Kohus määrab hüvitatavate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1210 eurot (sh pool tasutud riigilõivust ehk 700+510 eurot) ning mõistab selle summa kostjalt hageja menetluskulude katteks välja. Hageja taotleb hagist loobumise tõttu hagimenetluseks tasutud poole riigilõivu tagastamist. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 14.06.2024 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1400 eurot. TsMS § 150 lg 2 punkt 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel tagastab kohus hagejale pool hagimenetluses tasutud 1400 euro suurusest riigilõivust, s.o 700 eurot osaühingu Hanval Metall arvelduskontole nr xxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.