Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659 asukoht: Sõpruse pst 145, Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: J B, ik xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx; tegelik elukoht: xxxx; Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J Bilt hageja Elisa Eesti AS kasuks 10.02.2019 sõlmitud lepingust L-958489.L2 ja 12.01.2020 sõlmitud lepingust L-958489 ning perioodil 01.11.2020 – 01.03.2021 esitatud arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 410,71 eurot ja 25.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 141,33 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J Bilt hageja Elisa Eesti AS kasuks edaspidine seadusjärgne viivis tasumata põhinõude (410,71 euro) jäägilt alates 26.09.2024 kuni põhinõude 410,71 euro kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt J Bilt hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 435 eurot.
5.Välja mõista kostjalt J Bilt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (435 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja J Bi menetluskulud tema enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.20.11.2023 esitas Elisa Eesti AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 14.05.2024 Viru Maakohtule hagi J B vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks J Bi ja Elisa Eesti AS (endine Elisa Teleteenused AS) vahel sõlmitud lepingud: 10.02.2019 kliendi- ja teenuse osutamise leping nr. xxxx ja 12.01.2020 sõlmiti kliendi- ja teenuse osutamise leping nr. L-958489, millede alusel osutas hageja kostjale internetiteleteenuseid ja seadmete rendilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed: 1) Digiboks SMiT CNX1660, maksumusega 39,90 eurot; 2) DigiTV kaart xxxx, maksumusega 10 eurot; 3) Modem Cisco EPC3940L, maksumusega 99 eurot; 4) DigiTV kaart xxxx, maksumusega 10 eurot; 5) Digiboks Intek HD-C76CX M2, maksumusega 54 eurot; Lepingute alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadmete maksumuse, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete
sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist : Arve nr
Kostja ei ole arveid tasunud. Eeltoodust tulenevalt moodustub põhivõla nõue 410,71 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt Elisa Teleteenused AS üldtingimuste punktile 10.1 on õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,07% kalendripäevas. Hageja küsib viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Hageja arvestab viivist viimase arve sissenõutavaks muutunud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, st 1.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.05.2024 valemi abil: põhivõlgnevus 410,71 eurot x viivitatud päevade arv (1140 päeva) x seadusjärgne viivisemäär aastas, millest tulenevalt moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 122,78 eurot (dtl 63).
Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis põhinõudelt 410,71 eurolt alates hagi esitamise järgnevast päevast 15.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 27.07.2024 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on
kostjale isiklikult kättetoimetatud 27.07.2024 TsMS § 311 1 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 12.08.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 10.02.2019 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. xxxx ja 12.01.2020 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. xxxx ning nende lepingute alusel sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingutest ning kostjale 01.11.2020 – 01.03.2021 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 410,71 euro väljamõistmiseks kostjalt.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhivõlgnevuselt 410,71 eurolt viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o 01.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.05.2024 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 122,78 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 15.05.2024 – 25.09.2024 (k.a) 134 päeva eest tagastamata põhivõlalt 410,71 eurolt summas 18,55 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Perioodil 15.05.2024 kuni 30.06.2024 oli seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas ning perioodil 01.07.2024 kuni 25.09.2024 12,25% aastas. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 25.09.2024 seisuga kokku 141,33 eurot (122,78 eurot + 18,55 eurot).
9.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 26.09.2024 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 410,71 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 410,71 euro suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 269,38 eurot (410,71 – 141,33).
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulud 358 eurot (s.h. 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu) ning viivise menetluskuludelt. Summad ei sisalda käibemaksu.
13.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
14.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
15.Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses, tunnihinnaga 169 eurot/tund, mis sisaldas täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
18.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega saab pidada mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks kokku 240 eurot (käibemaksuta) (2 h x 120 eurot).
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.