2-24-7834
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2024. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-7834
Tsiviilasi
K.S. ja T.S. hagi J.A. vastu üüri ja kõrvalkulude, viivise ning kahjuhüvitise nõudes
Hagihind
2330,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: K.S. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxx xxxxxx maakond; e-post: ); Hageja II: T.S. (isikukood: XXX; aadress:xxxxxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxxx xxxxxx maakond; e-post: ); Hagejate lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ; e-post: Kostja: J.A. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxlinn, xxxxxxxxxxx maakond; epost:).
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (5)
Menetluskulude jaotus
K.S. ja T.S. esitasid 17.05.2024. a lepingulise esindaja vahendusel Tartu Maakohtule hagiavalduse J.A. vastu üüri ja kõrvalkulude, viiviste ning kahjuhüvitise nõudes. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt nende kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 1861,66 eurot ja kahjuhüvitise summas 383 eurot, kokku 2244,66 eurot. Lisaks mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras üüri ja kõrvalkulude nõudelt (1861,66 eurot) ajavahemiku 11.06.2023. a kuni 15.05.2024. a eest summas 85,86 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagi 24.05.2024. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hageja sai hagiavaldus koos lisadega kätte 27.08.2024. a kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel ning menetlusse võtmise määruse, mis sisaldab kirjaliku vastuse nõuet, sai kostja kätte 26.07.2024. a samuti KÄPO vahendusel. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus teeb hageja 19.09.2024. a taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2 (5)
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse kohaselt andsid hagejad 01.06.2023. a kostjale kasutamiseks korteri, asukohaga Tähe 10-37, XXX-i. Üürileping oli kehtiv ja see lõpetati poolte kokkuleppel 21.02.2024. a. Kostja kohustuseks oli maksta hagejatele kui üürileandjatele üüri ja kõrvalkulusid. Kostja ei ole nõuetekohaselt üüri ja kõrvalkohustusi tasunud, mistõttu tal on tekkinud üüri ja kõrvalkulude võlgnevus kokku 1861,66 eurot. Kostjal on tasumata üür 2023. a juuni eest 280 eurot, maksetähtaeg 10.06.2023. a. 2023. a novembri arved ja üür olid kokku 690,57 eurot. Kostja tasus 400 eurot. Hagejad arvestasid tasutud summast 322,43 eurot kommunaalkulude (korteriühistu majandamiskulude) katteks, 34,46 elektrienergia arve ja 43,11 eurot Elisa arve katteks. Tasumata jäi Elisa arvest 10,57 eurot ja üür 280 eurot, kokku 290,57 eurot. Võlgnevuse jääk 570,57 eurot (280+290,57). 2024. a jaanuari arved ja üür kokku oli 809,54 eurot. Kostja tasus arvete katteks 62 eurot, mille hagejad arvestasid korteriühistu majandamiskulude katteks. Tasumata jäi korteriühistu majandamiskulud 327,15 eurot, elektri kulu 78,72 eurot, Elisa arve 61,67 eurot ja üür 280 eurot, kokku 747,54 eurot. Võlgnevuse jääk on 1318,11 eurot (570,57+747,54). 2024. a veebruari arved ja üür perioodi 01.02.2024. a kuni 21.02.2024. a eest on kokku 543,55 eurot ning on tasumata. Võlgnevuse jääk on 1861,66 eurot (1318,11+543,55). Kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust maksta üüri ja kõrvalkulusid. Hagejad paluvad kostjalt ühiselt hagejate kasuks välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevus, perioodi 01.06.2023. a kuni 21.02.2024. a eest, summas 1861,66 eurot. Lisaks paluvad hagejad välja mõista kostjalt ühiselt hagejate kasuks üüri ja kõrvalkulude viivised 85,86 eurot perioodi, alates 11.06.2023. a kuni 15.05.2024. a, eest. Viivised on arvestatud seadusjärgses määras. Hagejad nõuavad kostjalt korteri kahjustamise ja mööbli rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 20.02.2024. a korteri ülevaatamisel selgus, et korter on väga halvas seisus ja kostja on tekitanud korteris hulgaliselt kahjustusi. Hagejad teatasid kostjale 09.03.2024. a sõnumiga, et nõuavad mh remondi -ja materjalikulu (kahjuna) 200 eurot. Samas tegelik kahju on oluliselt suurem. Kostja ei ole hüvitanud kahju. Hagejad üritasid korduvalt asja lahendada kohtuväliselt, helistades ning saates kostjale sõnumeid ja e-kirju, kuid kostja ei vastanud. Kostja ei ole kahju hüvitanud ka pärast 19.04.2024. a kohustuste täitmise nõude saatmist täiendava tähtaja jooksul. Tuginedes VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 paluvad hagejad välja mõista kostjalt ühiselt hagejate kasuks korteri kahjustamise ja mööbli rikkumisega tekkinud kahju hüvitis summas 200 eurot. Hagejad nõuavad kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamist. Hagejad üritasid pärast üürilepingu lõpetamist lahendada korduvalt võlgnevusega seotud küsimust kohtuväliselt, helistades ning saates kostjale sõnumeid ja e-kirju, kuid kuna kostja eiras neid, vajasid hagejad oma rikutud õiguste kaitseks õigusabi. Hagejad pöördusid Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ poole kostjale nõudekirja koostamiseks seoses tekkinud võlgnevusega. Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ koostas hagejatele 18.04.2024. a arve nr MA2400039, tunnihinnaga 122 eurot/tund, kokku 1,5 tunni eest, summas 183 eurot seoses nõudekirja koostamisega kostjale. Hagejad on tasunud õigusteenuse kulu (arve) kohtueelses menetluses 18.04.2024. a. Seega on hagejatele tekkinud otsene varaline kahju. Kui kostja oleks kohtuväliselt võlgnevuse ja kahju hüvitise 200 eurot tasunud, siis ei oleks hagejad pidanud kandma täiendavaid kulutusi õigusabiteenusele. Tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav, sest hageja II saatis kostjale 21.02.2024. a sellekohase sõnumi. Samuti viitasid hagejad ka 19.04.2024. a kohustuste täitmise nõudes, et kui kostja võlgnevust ei tasu, esitatakse nõue kohtule. Tuginedes VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 paluvad hagejad välja mõista kostjalt ühiselt hagejate kasuks kahju hüvitis summas 183 eurot. 3 (5)
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust maksta üüri ja kõrvalkulusid Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt J.A.-lt hagejate K.S. ja T.S. kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse perioodi 01.06.2023. a kuni 21.02.2024.a eest summas 1861,66 eurot. Kohus leiab, et hagejate viivisenõue üüri ja kõrvalkulude eest perioodil alates 11.06.2023. a kuni 15.05.2024. a eest summas 85,86 eurot on põhjendatud. Hagejad on arvestanud viivist seadusjärgses määras. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Hagejad nõuavad otsese kahju hüvitamist vastavalt VÕS § 128 lg 3. Hagejatele tekkinud kahju on kostja rikkumise tagajärg ja VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Tuginedes VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 mõista kostjalt ühiselt hagejate kasuks välja korteri kahjustamise ja mööbli rikkumisega tekkinud kahju hüvitis summas 200 eurot. Põhjendatud on ka hagejate nõue kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamiseks summas 183 eurot (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulu tuleb jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 975 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 610 eurot (5 tundi, 122 eurot/tund), lisandub riigilõiv Rahvastikuregistrisse tehtud päringu eest kostja elukoha osas 15 eurot. Kohus peab hagejate menetluskulu tervikuna põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu 975 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
4 (5)
Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.