Modena Estonia OÜ hagi K.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1415,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592), lepinguline esindaja Maria Pihl Kostja K.Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592) hagi K.Y (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista K.Y-lt Modena Estonia OÜ kasuks lepingust nr 202310070853493 tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev
3.Jätta rahuldamata Modena Estonia OÜ hagiavaldus K.Y vastu järgmistes nõuetes: põhinõue 580,21 eurot, intressinõue 95,93, viivisenõue 56,09 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 05.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 0,0834% aastas põhinõude summalt 945,99 eurolt.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Modena Estonia OÜ (hageja) esitas 03.10.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1128,01 eurot, millest põhinõue on 945,99 eurot, intress on 95,93 eurot, viivis on 56,09 eurot ja sissenõudmiskulud on 30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 0,0834% aastas põhivõlgnevuselt (945,99 eurolt) alates 05.11.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (krediidiandja) ja kostja 07.10.2023 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu nr 202310070853493, mille järgi võimaldati kostjale krediidilimiiti 1000 eurot. Kostja sai krediidiandjalt kokku 1688,60 eurot järgmiselt: 07.10.2023 summas 1000 eurot; 30.03.2024 summas 100 eurot; 11.04.2024 summas 80,71 eurot; 10.06.2024 summas 69,59 eurot; 09.08.2024 summas 74,87 eurot; 10.10.2024 summas 80,85 eurot; 09.12.2024 summas 86,82 eurot; 07.02.2025 summas 92,44 eurot; 07.03.2025 summas 52,46 eurot; 08.04.2025 summas 50,86 eurot. Kostja kohustus tegema igakuiseid tagasimakseid 10. kuupäevaks. Lepingust tulenevalt on intressimäär 27,31% aastas ja lepingu krediidi kulukuse 2 (10)
määr on 49,70% aastas. Eritingimuste kohaselt on viivisemääraks 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,0834% päevas (s.o kokkulepitud määrast väiksemas määras) nõude põhiosalt. Viivisenõue perioodi 26.08.2025–04.11.2025 eest on 56,09 eurot. Kostja on tasunud kasutatud krediidi eest intressi kuni 02.05.2025. Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata 2025. aasta juuni, juuli ja augusti arved. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 03.05.2025 kuni lepingu lõppemise päevani 25.08.2025. Hageja nõuab kostjalt intressi kolme järjestikuse tasumata arve alusel, mis on esitatud perioodi 03.05.2025– 02.08.2025 eest. Hageja loobub intressinõudest perioodi 03.08.2025–25.08.2025 eest. Hageja leiab, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ning pangakonto väljavõttest pärinevate andmete põhjal, võttes sissetulekuna aluseks pangakonto järgi tuvastatud 4 kuu näitaja 935,73 eurot. Kostja sissetulekuteks olid töötasu ja töövõimetushüvitis. Hageja arvestas kostja 4 kuu pangakonto väljavõtte alusel finantskohustuste suuruseks 251,48 eurot. Kostja esitas oma igakuisteks elamiskuludeks 0 eurot kuus. Hageja võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks 220 eurot, millele lisas täiendava puhvri 10%. Kostjale jäi igakuiselt vaba raha 395,55 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 08.11.2025 (TsMS § 3111 lg 3 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 08.12.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, , p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale 3 (10)
krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja vahel 07.10.2023 sõlmitud krediidilimiidi lepingu nr 202310070853493 krediidilimiidiga 1000 eurot (dtl 21–27). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kostja pangakontole tehti ülekandeid järgmiselt (maksekorraldused dtl 28–47): 07.10.2023 – 1000 eurot; 30.03.2024 – 100 eurot; 11.04.2024 – 80,71 eurot; 10.06.2024 – 69,59 eurot; 09.08.2024 – 74,87 eurot; 10.10.2024 – 80,85 eurot; 09.12.2024 – 86,82 eurot; 07.02.2025 – 92,44 eurot; 07.03.2025 – 52,46 eurot; 08.04.2025 – 50,86 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 1688,60 eurot. Hagis toodu kohaselt tegi kostja omale kokku 10 krediidi väljamakset tagasimakseperioodidega 24 ja 60 kuud. Hageja ei ole tõendanud, et väljamakstud krediidisummadel olid erinevad tagasimakseperioodid. Lepingu ja lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu ning iga kuu, millal klient krediidilimiiti kasutab, kuulub kliendi poolt krediidiandjale tasumisele makse, maksimaalselt summas 173,85 eurot, millega klient tagastab krediidiandjale kasutuses oleva krediidilimiiti ja tasub intressi (dtl 22–24). Leping sätestab järgmist: eeldusel, et terve krediidilimiit (1000 eurot) võetakse kasutusele terves ulatuses ühe korraga ja tasutakse võrdsete osamaksetega 5 aasta jooksul on: maksete kogusumma 2048,78 eurot (dtl 22). Lepingust tulenevalt on intressimäär 27,31% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 49,70% (dtl 22). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
8.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, , p-d 14-15). Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 49,70% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 07.10.2023 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 31% (arvestades, et krediidisumma oli 1000 eurot; intressimäär 27,31% aastas; osamakseid 12). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
4 (10)
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
9.Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr, p-d 13 ja 17).
10.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 5 (10)
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, , p 35). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p 23).
10.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 133 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ning pangakonto väljavõttest pärinevate andmete põhjal, võttes sissetulekuna aluseks pangakonto järgi tuvastatud 4 kuu 6 (10)
näitaja 935,73 eurot. Kostja sissetulekuteks olid töötasu ja töövõimetushüvitis. Hageja arvestas kostja 4 kuu pangakonto väljavõtte alusel finantskohustuste keskmiseks suuruseks 251,48 eurot kuus. Kostja esitas oma igakuisteks elamiskuludeks 0 eurot kuus. Hageja võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks 220 eurot, millele lisas täiendava puhvri 10%. Kostjale jäi igakuiselt vaba raha 395,55 eurot Hageja esitas kohtule tõendina kostja pangakonto väljavõtte perioodil 09.06.2023–06.10.2023 (dtl 72 jj). Väljavõttest nähtub, et kostjale laekus töötasu 2023. aasta juunis 874,61 eurot ja lisaks töövõimetushüvitis 230,10 eurot; juulis 585,84 eurot, augustis 1070,72 eurot ja septembris 981,66 eurot. Kokku keskmiselt 935,73 eurot kuus. Kostja töötasu suurused olid kõikuva suurusega. Kohus leiab, et krediidiandja hindas kostja olemasolevaid finantskohustusi puudulikult. Konto väljavõttest nähtub, et kostjale laekus 14.06.2023 krediit summas 1422,50 eurot, kuid ei nähtu, kes oli võlausaldaja. Alates 2023. aasta juulist teostab kostja igakuiseid makseid Coop Finants AS-ile summas 286,89 eurot. Lisaks teostab kostja igakuiseid makseid Elva Vallavalitsusele vahemikus 123,10–137,07 eurot. Lisaks tegi kostja igakuiselt ülekandeid erinevatele eraisikutele, sh Taavi Tammele (sh juunis 1400 eurot), Triinu Tammele, Terje Tammele, Teele Tammele jne. Lisaks tegi kostja igakuiseid ülekandeid Aero Motors OÜ-le ja Eesti Keskkonnateenused AS-ile. Kostjal kulus poodides, tanklates ja sularaha väljavõtmistele üle 400 euro kuus. Kostja konto väljavõte ei võimalda hinnata, millised finantskohustused kostjal erinevate isikute ees olid. Hageja esitatud kostja pangakonto ja selle analüüsi põhjal nähtub, et kostja ei olnud võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 403 4 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
11.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva 7 (10)
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
12.Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu. Leping sätestab järgmist: eeldusel, et terve krediidilimiit (1000 eurot) võetakse kasutusele terves ulatuses ühe korraga ja tasutakse võrdsete osamaksetega 5 aasta jooksul on: maksete kogusumma 2048,78 eurot (dtl 22). Kui 1000 eurot võeti kohe välja, siis näidisarvutuste põhjal: 5 aasta (60 kuu) võrsete maksete korral oleks ~16,67 eurot kuus põhiosamaksed. Igakuiseid makseid tuli kostjal sooritada iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja tõi välja, et kostja jättis tasumata järgmised kolm osamakset: 10.06.2025 osamakse summas 86,76 eurot (põhiosa 54,27 eurot, intress 32,49 eurot); 10.07.2025 osamakse summas 86,76 eurot (põhiosa 55,56 eurot, intress 31,20 eurot); 10.08.2025 osamakse summas 86,76 eurot (põhiosa 54,52 eurot, intress 32,24 eurot). Krediidiandja teavitas kostjat 11.08.2025 lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o 25.08.2025. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et käsitleb kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ja kohustuste nimetatud tähtajaks täitmata jätmise korral loeb lepingu ühepoolselt üles öelduks (dtl 103). Seega ütles krediidiandja lepingu üles 26.08.2025. Hageja avaldas, et kostja tegi tagasimakseid kokku 1370,82 eurot, millest krediidiandja arvestas 742,61 eurot põhinõude katteks ning 628,21 eurot intressi katteks. Hageja esitas ümberarvestuse (dtl 152, 153). Arvestades, et 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023; 4,5% perioodil 01.01.2024–30.06.2024; 4,25% perioodil 01.07.2024–31.12.2024; 3,15% perioodil 01.01.2025–30.06.2025; 2,15% perioodil 01.07.2025–31.12.2025, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 26.08.2025. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingu viimase osamakse tähtpäev on hageja väljatoodud maksegraafiku järgi 10.09.2027, mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.
13.Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt (dtl 152 jj). Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et
8 (10)
kostja ei ole pärast 10.06.2025 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kostja sai lepingu alusel krediiti 1688,60 eurot ning on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 1370,82 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 1370,82 eurot põhiosamaksete ja seadusjärgse intressi katteks, katab see tasutud summa täies ulatuses kõik ümberarvestuse maksegraafikus perioodil 10.11.2023–10.05.2026 esitatud põhiosa- ja intressimaksed, ning osaliselt 10.06.2026 põhiosa 11,98 euro ulatuses ja seadusjärgse intressi 0,70 euro ulatuses (intress kokku 48 eurot). Seega jääb 10.06.2026 põhiosast tasumata 12,35 eurot ja perioodi 10.07.2026–10.09.2027 põhiosamaksed on tasumata täies ulatuses. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 10.06.2026 sissenõutavaks muutunud, on (põhiosa summas 365,78 eurot): Maksetähtpäev
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõlanõude seega osaliselt (edasiulatuvalt põhinõue 365,78 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Intressinõue alates juulist 2026 jääb rahuldamata. Kuna VÕS § 94 kohane seadusjärgne intressimäär on muutuv ning ette ei ole teada, milline on kohaldatav määr alates 2026. aasta juulist, ei saa kohus tulevikus tekkivat intressi konkreetse summana ette välja mõista. Selline olukord, kus seadusjärgse intressi täpne suurus ei ole ette määratav ning nõuet ei saa tulevikku suunatult kindlas summas rahuldada – on hageja enda risk. See tuleneb asjaolust, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning lepingut ei ole nõuetekohaselt üles öeldud, mistõttu ei ole võlg muutunud sissenõutavaks viisil, mis võimaldaks intressi arvestamist lõplikult fikseerida.
14.Arvestades hagis esitatud nõudeid, jätab kohus rahuldamata kohtule esitatud järgmised nõuded: põhinõue 580,21 eurot, intressinõue 95,93, viivisenõue 56,09 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 05.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 0,0834% aastas põhinõude summalt 945,99 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg9 (10)
te 1 ja 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, , p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr, p 16). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab, et suur osa menetlusest oli seotud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede hindamisega ning asjaoluga, et krediidileping ei olnud ülesütlemisega lõppenud ja käesolevaks ajaks ei ole põhiosamaksed sissenõutavaks muutunud. Samuti arvestab kohus, et hagi jääb olulises osas rahuldamata. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 1415,97 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 365,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 26% ulatuses ning jättis rahuldamata 74% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.