Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik K L ja M K (edaspidi hagejad) esitasid 29.09.2025 (hagiavalduse vormis ja terviktekstina 27.11.2025) Viru Maakohtule hagi A L (kostja) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Pärandvaraks on poolte ema E L Swedbank AS-i arvelduskontol olev raha 13 336.69 eurot. Hagejad paluvad lõpetada K L, M K ja A L pärandvaraühisus ning jagada E L järgijäänud pärandvara selliselt, et K L omandisse jäävad E L kuuluval Swedbank AS-i pangakontol xxxx asuvad rahalised vahendid. Hagejad paluvad ka välja mõista K Llt M K kasuks rahaline hüvitis summas 4 445.90 eurot ning K Llt A L kasuks rahaline hüvitis summas 4 445.90 eurot. Kohus võttis hagiavalduse 28.11.2025 määrusega menetlusse ja määras kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. 29.09.2025 esitatud hagiavalduse ning 27.11.2025 esitatud tervikteksti kohaselt ei ole hagejatel olnud kostjaga kontakti ligikaudu 40 aastat. Teada on üksnes see, et kostja lahkus umbes 40 aastat tagasi Eestist ning viibis nõukogude ajal kinnipidamisasutustes (vanglates) xxxx ja väidetavalt ka xxxx. Notar T S on pärimismenetluse raames püüdnud kostja elukohta välja selgitada, kuid Eesti rahvastikuregistris puuduvad tema kohta andmed ning kostja ei reageerinud Ametlikes Teadaannetes avaldatud üleskutsemenetlusele. Puudub teave selle kohta, millises riigis kostja võiks viibida. Viru Maakohtul ei õnnestunud hagiavaldust kostjale kätte toimetada. Kostja kohta puuduvad rahvastikuregistris kehtivad elukohaandmed. Töötamise registri andmetel ei ole kostja osas ühtegi kehtivat ega lõppenud töötamise kannet. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 04.12.2025 vastuses kohtule, et neil puuduvad andmed kostja võimaliku elu- ja viibimiskoha ning kontaktandmete kohta. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (Viru Maakohtu määrus 08.12.2025). Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagejate poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostja ei ole kohtule vastust esitanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 77 lg 2 tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kohus leiab, et esitatud asjaolude baasil on hagi õiguslikult põhjendatud, tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid ei hinda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et kuivõrd pärandvara ühise lõpetamise ja selle jagamisele kohalduvad kaasomandi lõpetamise reeglid, siis kohaldub selle nõude osas ka menetluskulude jaotamisel kaasomandi lõpetamisega analoogne põhimõte. Kehtiva kohtupraktika (nt RKTKo 3-2-1-70-10, p 14; RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159, p.25) kohaselt jäävad kaasomandi (seega ka pärandvara ühisuse) lõpetamise hagiga seotud kulud kummagi poole enda kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra seetõttu ka kulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.