Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
Pärnu Maakohus 20. märts 2026, Pärnu Leanika Tamm 2-24-16192 Osaühing Sekk Autokaubad hagi L.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 3500 eurot Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Hageja: osaühing Sekk Autokaubad, registrikood 10216468, asukoht: XXX, 80042, XXX Hageja lepinguline esindaja: Anu ToomemägiKivistik, Vandeadvokaat, Advokaadibüroo LOJAL, telefon: XXX; e-post: XXX Kostja: L.K, isikukood XXX, elukoht: X XXX, X, XXX, e-post: L.K-st.ee Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janar Kuus Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (Tartu kontor) Turu 2 (Tasku keskus) 51014 Tartu, telefon : +372 5 082 211 e-post: XXX Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS 661 lg 4).
Osaühing Sekk Autokaubad esitas 24.10.2024 Pärnu Maakohtule hagi L.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistu aadressil X XXX (kinnistu registriosa nr X) (katastritunnus X) 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale. Niisamuti kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu aadressil X XXX (kinnistu registriosa nr X) (katastritunnus X) 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale. Hagejal oli eelmise kaasomaniku X OÜ-ga sõlmitud kirjalikus vormis kinnisasja kasutuskorra kokkulepe, mille kohaselt kasutab hageja krunti X ja teine kaasomanik X OÜ kasutab krunti X. Hageja on X kinnisasjal kasutanud juba alates selle kaasomandiosa omandamisest n-ö merepoolset osa. Hageja taotlusel on kinnisasja aadressil X kehtestatud X Linnavalitsuse 30.05.2006 korraldusega nr 467 “X kinnistute detailplaneeringute kehtestamine”, ehk detailplaneering, mille tulemusel jagati X kaheks katastriüksuseks. Kokkuleppel kaasomandi kasutamine ja sellel ehitustegevuse alustamine hageja poolt ei ole õnnestunud kostja nõusoleku puudumise tõttu kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja sooviks on olnud ehitustegevusega alustada, kuid kostja, kui mõttelise osa kaasomaniku nõusolek selleks on puudunud ning kasutuskorda seada kinnisasjadele ei ole samuti kokkuleppel õnnestunud. Hageja leiab, et õiglane oleks käesoleval ajal mõttelises osas oleva kaasomandi lõpetamine ja reaalosadeks jagamine nii nagu taotleb hageja, sh 30m2 eest kostjale täiendavat hüvitist määramata. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et kostjale tuleks hüvitis määrata on
hageja valmis tasuma õiglase hüvitise. Hageja on esitanud alternatiivse nõude kinnisasjal kaasomandi lõpetamiseks selle müümisel avalikul enampakkumisel.
Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 20.03.2026. Kohtuistungil jõudsid pooled kohtu kaasabil kompromissini, mille kostja allkirjastas digitaalselt, edastas selle kohtule ja hagejad allkirjastasid kostja digiallkirjaga ümbrikust välja trükitud kompromissi teksti paberkandjal ning edastasid kinnitamiseks kohtule.
Kompromissi kinnitamine TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Pooled on kohtu kaasabil 20.03.2026 kohtuistungil sõlminud kompromissi. Kohus on seisukohal, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel, kompromissist taganeda või selle üles öelda saab võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes hagi esitamise teel täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (sh. juhul kui menetlus on lõpetatud kompromissiga).
Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissi punktis 1.14. leppinud kokku, et kõik muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jagada vastavalt kompromissile ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Riigilõivu tagastamise taotlus Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks hagilt. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagejale tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot, sellest pool on 210 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus hagejale hageja poolt tasutud riigilõivust 420 eurot, poole st 210- eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.