Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Tallinna linna vahel sõlmitud 05.07.2021 tähtajalise ja tasulise eluruumi üürileping nr STELL-1828 eluruumi asukohaga Raadiku tn 8/1-92, Tallinn kasutamiseks kuni 05.07.2024. Hageja on Raadiku tn 8 paiknevate hoonete omanik. Hageja ja Tallinna linna vahel on sõlmitud rendileping nr 4-1.28/71, mille p 3.1. ja 6.2. kohaselt võib Tallinna linn kasutada elamuid seal paiknevate eluruumide üürile andmiseks Tallinna linna poolt valitud üürnikele. Rendilepingu p 4.3 viimase lõike kohaselt on eluruumide üürilepingutest tulenevad üüri ja kõrvalkulude nõuded loovutatud Tallinna linna poolt hagejale alates nõuete tekkimise hetkest. Maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-25115522 on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond mõistnud kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2187,22 eurot seisuga 31.05.2025. Kuna kostja tagastas eluruumi 06.08.2025, palub hageja kostjalt välja mõista eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse kuni eluruumi tagastamiseni summas 181,95 eurot. Tagastamisel vormistati eluruumi tagastamise akt, millega fikseeriti kostja valduses olnud eluruumi puudused (kahjustused), mida eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ei olnud ja mida ei saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel. Seega nõuab hageja eluruumile tekitatud kahju hüvitamist summas 1299,17 eurot. Samuti tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kättetoimetatavaks alates 06.01.2026 avaliku e-toimiku kaudu. Dokumendid on kostjale kätte toimetatud isiklikult postiteenuse osutaja vahendusel saatmisega 30.01.2026. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 13.02.2026. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole vastanud ega esitanud hagi osas vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot ja esindaja õigusabikulu 223,20 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 60 eurot. Hageja õigusabitoimingud on käesolevas menetluses piirdunud kohtusse hagi koostamise ja selle koos lisade esitamisega ning menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega, mille ajakulu on kokku 3 tundi. Kohtu hinnangul on tunnitasu küll mõistlik, kuid toimingute ajakulu ülemäärane. Võttes arvesse dokumentide mahtu ja sisu, on kohtu hinnangul hagi koostamiseks mõistlik ajakulu maksimaalselt 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit. Seega eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud esindaja õigusabikulu kokku 167,40 (2,25+60 +24%km). Eeltoodust tulenevalt põhjendatud hageja menetluskulud kokku summas 482,40 eurot (315+223,20). Kuivõrd hageja ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist, jätab kohus viivise menetluskuludelt välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.