Pankrotiõigus

Nõude suurus (€) 367 868,81

66,38%

174 459,07 10 000 495

31,48% 1,80% 0,09%

Jah Ei Ei

1007 342 554 172

0,18% 0,06% 100%

Ei Ei

Jaotis

Võlgniku vastuväide Jah

2

Nõude suurus (€) 367 868,81

66,38%

174 459,07 10 000 495

31,48% 1,80% 0,09%

jah ei ei

1007 342 554 172

0,18% 0,06% 100%

ei ei

Jaotis

Võlgniku vastuväide jah

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue on tingimuslik nõue.

3

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

4

TÜO, nõue 443 109 eurot 73 senti, jaotis 70,30%, II järk;



AGAL, nõue 177 179 eurot 79 senti, jaotis 28,11%, II järk;



Mintralt, nõue 10 000 eurot, jaotis 1,59%, II järk.

Haldur palus jätta tunnustamata järgmised nõuded: TÜO nõue 14 888 eurot 71 senti, AGAL- i nõue 6279 eurot 50 senti, A. Kalmeri nõue 1500 eurot, Anteili nõue 342 eurot, Kalbro nõue 1007 eurot. Haldur palus tunnustada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) nõuet 495 eurot tingimusliku nõudena.

TÜO nõudeavaldus ei vasta pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, kuna selles esitatud nõue on tõendamata. TÜO 5. juuli 2024. a seisukoht on sisuliselt nõudeavalduse puuduste kõrvaldamine, mis on esitatud hilinenult. TÜO täpsustas 5. juuli 2024. a avalduses oma nõude alust ja lisas esmakordselt nõuet tõendavad dokumendid. Haldur pani seega kaitsmisele puudustega nõudeavalduse ja võttis sellega võlausaldajatelt võimaluse esitada nõudele sisulisi vastuväiteid. Nõuet tõendavad tõendid tuleb esitada nõudeavalduses enne nõude kaitsmist, mitte alles vastuväitele vastamisel. TÜO 5. juuli 2024. a selgitused ja tõendid on hilinenud. Need tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajad peaksid saama 5. juulil 2024. a seisukohaga arvestamise korral sellele vastata.

MAAKOHTU LAHEND

Nõude suurus (€) 367 868,81

68,40%

159 469,99 10 000 495

29,65% 1,86% 0,09%

537 833,80

100%

Jaotis

Võlgniku vastuväide jah jah ei ei

Maakohus märkis, et tegemist on II rahuldamisjärgu, s.o pandiga tagamata tunnustatud nõuetega (PankrS § 153 lg 1 p 2). Tegemist ei ole solidaarkohustuse ega kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Eesti Vabariigi nõue on tingimuslik. Maakohus jättis tunnustamata järgmised nõuded: TÜO nõue 90 129 eurot 63 senti, AGAL-i nõue 23 989 eurot 30 senti, A. Kalmeri nõue 1500 eurot, Anteili nõue 342 eurot ja Kalbro nõue 1007 eurot. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Taotlused, mis esitati kohtule pärast seda, kui pankrotihalduri oli esitanud kohtule lõpliku võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks, jäid rahuldamata. Täiendavad tõendid jäid vastu võtmata. Võlausaldajate võimalus esitada seisukohti on piiratud halduri poolt PankrS § 100 1 lg-te 3 ja 5 alusel määratud tähtajaga. Kohus arvestab hilinenult esitatud seisukohti PankrS § 1003 lg-s 1 sätestatud asjaoludel. Antud asjas ei ole selliseid asjaolusid. TÜO nõuab võlgnikult tühise laenulepingu alusel võlgnikule üle antud 355 000 euro tagastamist, intressi ja viivise tasumist ning saadust saadud kasu väljaandmist. Nõuded on järgmised: põhinõue 355 000 eurot, intress 12 868 eurot 81 senti, viivis 81 699 eurot 27 6

senti, saadust saadud kasu väljaandmise nõue 8430 eurot 36 senti. Nõuded esitati tähtaegselt (PankrS § 93 lg 1). TÜO täpsustas 18. mail 2024 vastusena haldurile, mis kuupäevast ta nõudeavalduses viivist arvestas. Haldur ei rikkunud täpsustuse küsimisega pankrotiseaduses sätestatud nõuete läbivaatamise korda (vt PankrS § 94 lg 3). TÜO ja võlgniku vahel 10. märtsil 2021 sõlmitud laenuleping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tühine. A. Kalmeri volitused TÜO juhatuse liikmena lõppesid 10. juunil 2013. Neid ei pikendatud. Esindusõigusega isik on ei ole 10. märtsi 2021. a laenulepingut heaks kiitnud. Väited, et A. Kalmeri tegutsemist juhatuse liikmena aktsepteeris TÜO ainuosanik Osaühing AGAL Invest ning TÜO 2020. majandusaasta aruanne on ainuosaniku kinnitatud, ei ole tõendatud. 2020. majandusaasta aruande allkirjastas A. Kalmer. Sellele ei ole lisatud osanike otsust aruande kinnitamise kohta. TÜOl on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja TsÜS § 84 lg 1 järgi seega võlgniku vastu nõue

selle nõude alles 11. veebruaril 2024 võlgniku pankrotimenetluses. AGAL-il on eelmärgitut arvestades õigus nõuda võlgnikult VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi alates raha võlgnikule ülekandmisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Nõudeavaldusele lisatud intressiarvestus on õige. Intressinõue 5437 eurot 53 senti on põhjendatud. Kuna AGAL esitas võlgniku vastu nõude 150 000 euro saamiseks pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, ja viivise arvestamine lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 35 lg 1 p 6), ei ole viivise nõue 20 426 eurot 61 senti põhjendatud. AGAL-i nõue saadust saadud kasu väljaandmiseks ei ole tõendatud. AGAL-i nõuded tuleb, arvestades, et kohtule ei esitatud võlgniku pankrotimenetluses avaldusi nõuete tasaarvestamiseks, tunnustada järgmiselt: 159 469 eurot 99 senti, sh põhinõue 153 705 eurot 12 senti, intress 5437 eurot 53 senti, viivis 327 eurot 34 senti (II järk, PankrS § 153 lg 1 p 2). Tunnustamata nõuded on viivis 20 426 eurot 61 senti ja saadust saadud kasu väljaandmise nõue 3562 eurot 69 senti. A. Kalmer nõuab võlgnikult 2023. a aprilli eest juhatuse liikme tasu 1500 eurot (bruto). Nõue on tähtaegne (PankrS § 93 lg 1, § 94 lg 3). Asjaolu, et A. Kalmeri tegevus või tegevusetus võib olla põhjustanud võlgniku püsiva maksejõuetuse ei anna alust tagasiulatuvalt äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 3 alusel vähendada juhatuse liikme tasu. A. Kalmer esitas juhatuse liikme tasunõude tõendamiseks 12. märtsi 2021. a võlgniku osanike otsuse. Selle allkirjastas TÜO ja AGAL-i nimel A. Kalmer, kellel ei olnud selleks esindusõigust. A. Kalmeri esindusõigus TÜO juhatuse liikmena lõppes 10. juunil 2013 ja AGAL-i juhatuse liikmega 1. juulil 2013. Kuna A. Kalmeril ei olnud võlgniku nimetatud osanike esindamise õigust, ei ole nemad otsusega nõustunud ja seda allkirjastanud vastavalt ÄS § 173 lg-le 7. Võlgniku 12. märtsi 2021. a osanike otsus juhatuse liikmele tasu maksmise kohta on ÄS § 1771 lg 1 järgi seega tühine. Sellest otsusest ei saanud võlgnikule tekkida kohustust A. Kalmerile juhatuse liikme tasu maksmiseks (TsÜS § 84 lg 1). A. Kalmer nõue 1500 euro saamiseks jääb eelmärgitust lähtudes tunnustamata. Anteil ja Kalbro nõuavad võlgnikult õigusabiteenuse osutamise eest tasu vastavalt 342 eurot ja 1007 eurot. Nõuded on tähtaegsed (PankrS § 93 lg 1, § 94 lg 3). Nõudeavalduste kohaselt sõlmisid võlgnik ja Advokaadibüroo Supremia OÜ (advokaadibüroo) võlgnikule õigusabiteenuse osutamiseks lepingu. Advokaadibüroo esitas võlgnikule õigusabiteenuse osutamise eest 13. detsembril 2023 arve 20230566 summas 342 eurot ja 19. juulil 2023 arve 1007 eurot. Võlgnik ei tasunud arveid. Advokaadibüroo loovutas arvest 20230566 tuleneva nõude võlgniku vastu Anteil-ile. Kalbro tasus advokaadibüroo pangakontole 1007 eurot, selgitusega "Arve nr 20230327 ARFOÜ eest". Nõudeavaldustest ei ole aga aru saada, kuidas arvetel kajastatud õigusabiteenused olid seotud võlgnikule õigusabiteenuse osutamisega ja võlgniku huvides ning milline oli võlgnikule osutatud õigusabiteenuse ajakulu. Olukorras, kus kuuel erineval menetlusosalisel (sh võlgnik) on menetluses üks esindaja, oleks pidanud võlausaldaja selgitama õigusabi teenuse tasu kujunemist ja jaotumist erinevate kostjate vahel. Anteili ja Kalbro nõuded jäävad seega tunnustamata. MTA nõuab võlgnikult võlgniku pankrotimenetluses töötajate esitatud nõuetelt arvutatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, kokku 495 eurot. Nõue on tingimuslik. Tingimus saabub, kui A. Kalmerile tehakse võlgniku pankrotimenetluses pankrotivarast väljamakse. MTA tingimuslikku nõuet tuleb tunnustada (II järk, PankrS § 153 lg 1 p 2). Kohus jättis PankrS § 1001 lg 5 alusel pärast halduri poolt määratud tähtaega kohtule esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8

TÜO tegutses ja viis läbi majandustegevust alates 2013. aastast, ent tegi seda juhatuse liikmeta. Laenulepingu pooled kiitsid selle heaks. TÜO allkirjastas kompromissi, millega viimane soovis lõpetada 10. märtsi 2021. a laenulepingu ning leppida kokku laenu tagastamises. Võlgnik ei allkirjastanud kompromissi. TÜO väited, et laenulepingut ei sõlmitud, on vastuolus tema varasemate väidetega. Laenulepingu sõlmimiseks ei olnud vaja osanike nõusolekut, kuna laenuleping ei olnud sõlmitud ühingu ja juhatuse liikme vahel ja leping sõlmiti turutingimustel ega väljunud igapäevase majandustegevuse raamest. Laenuleping sõlmiti heas usus. See ei ole seadusega vastuolus. Kui laenuleping ei ole tühine, ei saa kohus tunnustada laenulepingust tulenevat laenu tagastamise nõuet, sest seda ei esitatud. Esitatud on üksnes alusetu rikastumise nõue. TÜO-l ei ole isegi, kui laenuleping oleks tühine, õigust nõuda intressi, viivist ega õigusvilja. Maakohtu mõttekäik intressi osas on arusaamatu. Maakohus ei arvestanud vastuväidetega. Viivise ja õigusvilja nõuded jättis maakohus õigesti tunnustamata. AGAL-i nõuded on tõendamata. 16. juuni 2021. a laenuleping on kehtiv. Maakohus rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust. Haldur esitas 5. augusti 2024. a taotluses väiteid ja põhjendusi, mida ta ei esitanud 30. mail 2024 nõuetele vastuväidete esitamisel. Haldur rikkus sellega võlausaldajate õigusi. Halduri 5. augusti 2024. a taotluses esitatud järgmised vastuväited on uued ja hilinenud: laenuleping on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, lepingu ühe poole volitused juhatuse liikmena lõppesid 1. juulil 2010, volitusi ei pikendatud, äriregistri kanne juhatuse liikme kohta on alates 2. juulist 2013 vale, esindusõiguseta sõlmitud laenulepingut ei kiidetud hiljem heaks; AGAL-il on õigus saada tühise tehingu alusel üle antud 150 000 eurot tagasi. Maakohus oleks pidanud jätma need väited tähelepanuta. Maakohus leidis põhjendamatult, et AGAL-i juhatuse liikme volitused lõppesid 2013. Maakohus ei arvestanud võlausaldajate väidetega. Pärnu Maakohtu 7. juuli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-14663 ei ole võlgniku jaoks siduv ega tõenda, et AGAL-i juhatuse liikme volitused oleksid lõppenud. AGAL-i juhatuse liikmena on tänaseni äriregistrisse kantud A. Kalmer. Haldur ega kohus ei saa otsustada, et see äriregistri kanne ei ole õige. Osaühing AGAL Invest osanike 24. mai 2024. a ja AGAL-i 31. mai 2024. a üldkoosoleku otsustega pikendati AGAL-i juhatuse liikme A. Kalmer volitusi tagasiulatuvalt. A. Kalmer oli aastaid AGAL-i faktiline tegevjuht, kes pidi täitma juhatuse liikme kohustusi. Mõeldav ei ole, et A. Kalmer jätkas AGAL-i juhtimist 10 aastat pärast volituste lõppu osanike heakskiiduta. Haldur esitas kohtule kinnitamiseks alternatiivsed nõuded, s.o ühed juhuks, kui 16. juuni 2021. a laenuleping on tühine, ja teised juhuks, kui see on kehtiv. See ei ole lubatud. Kui 16. juuni 2021. a laenulepingust tulenevate nõuete alus ei ole selge, tuleks seda kontrollida hagimenetluses. Kohus rikkus intressinõude tunnustamisega menetlusõigust, kuna see ei sisaldunud võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses. 16. juuni 2021. a laenulepinguga seotud intressinõue on alusetu. Kui laenuleping on tühine, ei ole intressi nõudmiseks õiguslikku alust. Kui leping kehtib, saab intressi nõuda alles lepingu tähtaja möödumisel. AGAL-i nõuded on tasumata üüriarvete osas põhjendatud 1666 euro 80 sendi ulatuses. Arved nr 1451, 1651, 1653, 1766, 1847, 1956, 2005, 2136 ja 2232 (kokku 1512 eurot 10 senti) on alusetud, kuna võlgnik ei saanud arvetel kajastatud teenust. Võlgniku esindaja teatas AGAL-ile ruumide kasutamise kokkuleppe ülesütlemisest, kuna lõpetas ruumide kasutamise ning andis ruumid AGAL-ile üle. Üüriarvete tasumisega viivitamise eest ei saa viivist nõuda, kuna arvete tasumise tähtaeg ega viivise maksmise kohustus ei olnud kokku lepitud. Maakohus jättis Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri nõuded põhjendamatult tunnustamata. Anteili ja Kalbro nõuded on võlgnikule õigusabiteenuse osutamise tasu nõuded. Võlgnik oli tsiviilasjas nr 2-23-9064 kostja. Advokaadibüroo oli võlgniku lepinguline esindaja. Võlgnik 10

võttis kohustuse õigusabiteenuse eest tasuda. Haldur ei väida, et võlgnikule ei osutatud teenust. Anteili ja Kalbro nõuded tuleb järelikult tunnustada. A. Kalmer nõuab juhatuse liikme tasu. A. Kalmeril oli võlgniku osanike 12. märtsi 2021. a otsuse järgi õigus tasu saada. Otsus ei ole tühine. A. Kalmeril oli otsuse vastuvõtmise ajal võlgniku osanike TÜO ja AGAL-i esindamise õigus. Isegi kui tal seda ei olnud, oli võlgniku kolmel ülejäänud osanikul õigus otsus vastu võtta. Arvestada tuleks võlausaldajate varasemate seisukohtadega.

sent (II järk, PankrS § 153 lg 1 p 2). Menetluskulud jätta Mintralti, Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri kanda. AGAL on nõus nõude tunnustamisega 159 469 euro 99 sendi ulatuses ja saadust saadud kasu väljaandmise nõude tunnustamata jätmisega 239 eurot 29 senti. Selles osas maakohtu määrust ei vaidlustata. AGAL esitas võlgnikule 29. septembril 2022 nõude 150 000 euro tagastamiseks. AGAL-i ja võlgniku vahel ei ole selle üle vaidlust. Haldur ei esitanud vastuväidet viivisenõudele, mistõttu ta võttis selle TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks. Teiste võlausaldajate vastuväited ei oma tähtsust, kuna AGAL-il ei ole nendega võlasuhet. AGAL-il on viivisenõue alates 1. novembrist 2022 kokku 20 426 eurot 61 senti. Kasu väljaandmise nõue on tõendatud. AGAL-i ja võlgniku vahel ei olnud vaidlust kasu väljaandmise nõude olemasolu üle. Vaidlus oli üksnes selle suuruse üle. Võlgnik, kes on võlasuhte teine pool, võttis AGAL-i kasu väljaandmise nõude 3323 euro 40 sendi ulatuses TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks. Haldur ei esitanud nõudele selles osas vastuväiteid. Nõude arvestuse aluseks on võlgniku pangakonto väljavõte. Võlausaldajate nõudele esitatud vastuväiteid on vastuolus nende positsiooniga, et laenuleping on kehtiv. Lepingu järgi oleks võlgnik pidanud tasuma AGAL-ile õigusvilja eest tasu. AGAL jääb menetluses varem esitatu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(PankrS § 1003 lg 1, RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652/84, p 11.3–11.4). Tartu Maakohtu registriosakonna 19. detsembri 2023. a määrus ja Pärnu Maakohtu 5. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-9064 ei oma asjas tähtsust. Need jäävad asja juurde võtmata ka TsMS § 238 lg 1 alusel. Asjaolust, kas ja mis põhjusel Tartu Maakohtu registriosakond peatas 19. detsembril 2023 võlgniku juhatuse liikmetega seotud kannete tegemise, ei sõltu see, kas A. Kalmeril oli laenulepingute sõlmimise ajal 2021. aastal võlgniku esindamise õigus. Sellest, kuidas maakohus tsiviilasjas 2-23-9064 menetluskulud jaotas, ei sõltu, kas ja millised kohustused olid võlgnikul tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingust tulenevalt. Ringkonnakohus esitab määrus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22, § 659).

möödumist talle esitatud nõudeavalduste alusel koostama esialgse võlausaldajate nimekirja. Halduri koostatud esialgne võlausaldajate nimekiri on aluseks, millest lähtuvalt saavad teised võlausaldajad esitada nõuetele 15 – 30 päeva jooksul vastuväiteid. Kusjuures hilinenud vastuväited jäetakse tähelepanuta (PankrS § 1001 lg 2, 3). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevat arvestades tõlgendada PankrS § 94 lõiget 3 koostoimes PankrS § 1001 lõikega 2 nii, et haldur peab andma nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja sellise arvestusega, et võlausaldaja, kelle nõudeavaldus on puudustega, saaks puudused kõrvaldatud enne, kui haldur koostab esialgse võlausaldajate nimekirja ja määrab sellele vastuväidete esitamise tähtaja, s.o hiljemalt ühe kuu jooksul pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Nõudeavaldustes puuduste kõrvaldamine samaaegselt PankrS § 1001 lg 3 alusel määratud vastuväidete esitamise ajaga kitsendab viidatud sättega võlausaldajatele antud õigust esitada nõuetele kirjalikke põhistatud vastuväiteid. Põhistatud vastuväidete esitamiseks on vaja eelnevalt teada, mis on nõude sisu, alus, suurus ja kas nõue on pandiga tagatud ning tõendatud, st vaja on, et oleks esitatud nõudeavaldus, mis vastaks PankrS § 94 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui haldur annab PankrS § 94 lg 3 järgi nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pärast seda, kui ta on koostanud esialgse võlausaldajate nimekirja ja määranud sellele vastuväidete esitamise tähtaja, tuleb juhul, kui võlausaldaja puudused tähtaegselt kõrvaldab, ikkagi lugeda nõudeavaldus esitatuks algse avalduse saabumise päeval. Halduri eelpool kirjeldatud rikkumine ei mõjuta seega PankrS § 94 lõikes 3 sätestatud tagajärje saabumist. See tähendab, et halduri eelkirjeldatud rikkumisele vaatamata, tuleb PankrS § 94 lg 3 teise lause alusel lugeda TÜO (dtl 1360) ja AGAL-i (dtl 1677–1679) nõudeavalduste 18. mai 2024. a täpsustused esitatuks algsete nõudeavalduse esitamise ajal. Kalbro (dtl 1164, 1174– 1203), Anteil (dtl 2109, 2122–2153), A. Kalmer (dtl 1976, 1979–1983) nõudeavalduste 22. mai 2024. a täpsustuste kohta kehtib sama. Halduri eelkirjeldatud rikkumine võib iseenesest olla PankrS § 100 3 lg 2 järgi võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmise ja selle haldurile tagastamise aluseks, kuna rikkumisega kitsendatakse PankrS § 1001 lõikes 3 sätestatud võlausaldajate õigust esitada nõuetele põhistatud vastuväiteid. Seda siiski tingimusel, et kohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada. Samas ei too Kalbro, Anteil ega A. Kalmer välja, mis vastuväiteid ja / või tõendid jäid neil halduri eelnimetatud rikkumise tõttu esitamata. Järelikult ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis võiks anda aluse võlausaldajate nimekirja haldurile tagastamiseks.

15

maakohus ei pidanud 30. augustil 2024 esitatud tõendite vastuvõtmist põhjendatuks. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et Kalbro, Anteil ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a taotluse lisad 1 ja 4–13 tuleb vastu võtta. Kalbro, Anteil ja A. Kalmer soovivad nendega tõendada, miks Kalbrol ja Anteilil ei olnud võimalik 5. juuliks 2024 haldurile tõendeid esitada. Sisuliselt soovitakse tõendada asjaolusid, mis annaksid aluse PankrS § 100 3 lg 1 alusel haldurile esitamata jäänud tõendite kohtus hindamiseks. Neid tõendeid ei saa jätta PankrS § 100 3 lg 1 alusel vastu võtmata. Kuna tõendid on asjakohased, võtab ringkonnakohus need vastu. Ringkonnakohus leiab, et Kalbro, Anteili ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a seisukoha lisad 2–3 tuleb PankrS § 1003 lg 1 alusel vastu võtta. Kalbro ja Anteil põhistasid piisavalt, miks nad ei saanud 5. juuli 2024. a seisukohtades nimetatud kõiki tõendeid haldurile esitada. Pankrotiseadus ei reguleeri, mil viisil tuleb haldurile dokumente ja tõendeid edastada ning millal on haldur dokumendid ja tõendid kätte saanud. Selles küsimuses on seega kohaldatav TsMS ulatuses, milles viimase kohaldamine ei ole pankrotiseadusega vastuolus (PankrS § 3 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on pankrotihaldurile dokumentaalsete tõendite edastamisel kohaldatav TsMS § 274, mille kohaselt tuleb dokumentaalne tõend, mis on elektroonilises vormis, edastada haldurile väljatrükina või elektrooniliselt sellises formaadis, et halduril oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada. Arvestades, et halduril on kohustus esitada talle esitatud tõendid kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul alates PankrS § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumisest (PankrS § 100 2 lg 1 ja 4, § 1003 lg 1), on võlausaldaja kohustatud esitama elektroonilised dokumentaalsed tõendid haldurile vormis, mis võimaldab halduril need eelnimetatud tähtaja möödumisel kohtule edasi saata. Kalbro ja Anteil saatsid 5. juulil 2024 endi nõuetele esitatud vastuväidete kohta halduri e-postiaadressile endi seisukohad koos lisadega (dtl 2498, 2358). Kalbro seisukohast nähtuvalt on seisukohal 17 lisa (dtl 2503). Anteil seisukohast nähtuvalt on sellel 14 lisa (dtl 2362). Kalbro ja Anteil seisukohtade mahust (vastavalt 44MB ja 20MB) tulenevalt ei olnud aga võimalik sisukohti koos lisadega halduri e-postile saata (dtl 2681 - 2690, 2694, 2695). Kalbro ja Anteili esindaja üritas seejärel saata seisukohti ja lisasid, jagades need erinevate ekirjade vahel ära. Esindajal õnnestus sel viisil saata Kalbro seisukoht koos lisadega 1 – 4, kuid Kalbro seisukoha lisa 5 oli juba sellise mahuga (18 MB), et seda ei olnud võimalik halduri e-postile edastada (dtl 2694 – 2695). Kalbro ja Anteil esindaja saatis sellest tulenevalt Kalbro ja Anteil seisukohtades viidatud ülejäänud tõendid haldurile nii, et edastas

seisukohtade lisasid jagatuna erinevate e-kirjade vahel, kuid ka see lõpuks ei õnnestunud (dtl 2694 – 2695). Halduri väide, et kuivõrd mahupiirang 15-25 MB on tavapärane, oleks Kalbro ja Anteil pidanud sellega arvestama, ei ole põhjendatud. Võlausaldajatel ei ole kohustust välja selgitada halduri e-posti mahupiiranguid. Neil poleks selleks ilmselt ka võimalust. Halduri väitel on tema e-postile saadetava kirja maksimaalne suurus 25 MB (dtl 2912), ent Kalbro ja Anteil on põhistanud, et haldurile ei olnud võimalik saata isegi 18MP suurust kirja (dtl 2694 – 2695).

vajalik osaühingu osanike, nõukogu olemasolu korral nõukogu otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt (selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele). Erandlikult võib kõne alla tulla ka osanike nõukogu olemasolu korral nõukogu mõne muu otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (nt osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine) (vt lisaks RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-152-08, p 12). Eelnevast tulenevalt eeldab juhatuse liikme ametiaja pikendamine, et osanikud, nõukogu olemasolu korral nõukogu, oleks võtnud vastu otsuse, millest tuleneb kas otseselt või kaudselt osanike või nõukogu kui organi tahe pikendada juhatuse liikme ametiaega. Osanike (ka ainuosaniku) või nõukogu üksikute liikmete käitumisest ei saa aga tuletada sellise otsuse vastuvõtmist, kuna osanikud saavad võtta otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil (ÄS § 170 lg 1) ning nõukogu saab otsuseid vastu võtta samuti koosolekul (ÄS §189 lg 2, §-d 321–322) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 189 lg 2, § 323). Kusjuures juhul, kui ainuosaniku otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab ainuosaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud (ÄS § 173 lg 6). Osaühingu ainuosaniku või tema esindaja käitumine ei saa, sõltumata, mis on selle käitumise sisuks, seega olla osaühingu ainuosaniku otsus osaühingu juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta.

19

juunil 2021, mil ta sõlmis AGAL-i nimel võlgnikuga laenulepingu, AGAL-i esindamise õigust.

1769). Kohtul oli PankrS § 1003 lg 1 järgi seega kohustus lahendada see küsimus tõendite põhjal sisuliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TÜO ei tõendanud, et ta nõudis võlgnikult enne võlgniku pankroti väljakuulutamist laenulepingu alusel alusetult saadud raha tagastamist. Pärnu Maakohtu 15. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-14300 tõendab, et M. Krupp määrati 15. septembril 2021 TÜO juhatuse asendusliikmeks (dtl 1362 jj). Sellest ei saa aga järeldada, kas ja millal TÜO esitas võlgnikule nõude laenulepingu alusel üleantud raha tagastamiseks. TÜO väitis, et ta ei saa raha tagastamise nõude kohta tõendit esitada, kuna see ei ole talle kättesaadav, kuid ta ei taotlenud ka, et kohus tõendi koguks. TÜO ei esitanud selle asjaolu tõendamiseks muid tõendeid. TÜO 4. novembri 2024. a menetlusdokumendis sisalduv tõend on hilinenud. Ringkonnakohus keeldus eelnevalt selle asja juurde võtmisest. Järelikult ei saa TÜO nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 2 järgi viivist, kuna ta ei teatanud enda nõudest võlgnikule enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 30. jaanuaril 2024. Kuna võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse võlgniku vastu suunatud nõuetelt intressi ja viivise arvestamine (PankrS § 35 lg 1 p 6), ei ole viivise nõude osas oluline nõudest pankrotimenetluse jooksul teatamine. Maakohus tunnustas TÜO intressi nõuet seega põhjendatult ning jättis ta viivise nõude põhjendatult tunnustamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et AGAL ei tõendanud, et ta nõudis võlgnikult enne võlgniku pankroti väljakuulutamist laenulepingu alusel alusetult saadud raha tagastamist. AGAL teatas 29. septembril 2022 võlgnikule, et laenuleping on tühine ning palus võlgnikul teatada, et millal võlgnik kavatseb laenulepingu alusel makstud 150 000 eurot AGAL-ile tagastada. Võlgnik leidis 5. oktoobril 2022, et laenuleping ei ole tühine (dtl 1683 – 1684), s.o keeldus raha tagastamisest. AGAL teatas võlgnikule oma nõudest VÕS § 113 lg 2 mõttes seega hiljemalt 5. oktoobril 2022. AGAL-il on õigus nõuda võlgnikult laenulepingu alusel üle antud 150 000 euro AGAL-ile tagastamise eest viivist alates 1. novembrist 2022 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 30. jaanuaril 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna AGAL ei saa nõuda laenulepingu alusel üle antud 150 000 euro eest intressi ja viivist sama ajavahemiku eest, on AGAL-i intressi ja viivise nõuded põhjendatud järgmiselt: intress 100 000 eurolt VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras alates

pangakontolt tehtud maksed on justnimelt laenulepingute alusel alusetult saadud raha eest tehtud investeerinud ning millised laekunud summad on sellest saadud tulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TÜO ja AGAL ei tõendanud, et võlgnik sai laenulepingute alusel alusetult saadud raha arvel kasu. Maakohus jättis TÜO-l ja AGAL-il nõuded võlgnikult laenulepingute alusel alusetult saadud raha arvel saadud kasu väljaandmiseks seega põhjendatult tunnustamata. III

osanikud otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Võlgniku osanike TÜO ja AGAL-i nimel otsuse allkirjastanud isikul, s.o A. Kalmeril ei olnud otsuse tegemise ajal TÜO ja AGAL-i esindamise õigust (vt määruse põhjenduste p 26 jj). See tähendab, et praegusel juhul ei ole täidetud ÄS § 173 lg 6 ja 7 sätestatud eeldused, mis võimaldavad osanikel võtta otsuseid vastu, järgimata ÄS §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning § 173 1.–4 1. lõikes sätestatut. Täpsemalt otsusel ei ole kõigi võlgniku osanike allkirja. Võlgniku osanike 12. märtsi 2021. a otsuse tegemisel ei järgitud seega seaduses sätestatud korda. Võlgniku osanike tühisel otsusel ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi. A. Kalmer ei saa selle alusel järelikult võlgnikult juhatuse liikme tasu nõuda. Muid aluseid, mis õigustaksid A. Kalmerile juhatuse liikme tasu maksmist, ei ole A. Kalmer välja toonud. Maakohus jättis A. Kalmeri nõude juhatuse liikme tasu 1500 euro saamiseks seega põhjendatult tunnustamata. V

Advokaat tegi toimingud mh võlgniku huvides, kuna esitas vastuväiteid ka võlgniku vastu esitatud nõude kohta. Eelnevaga on tõendatud, et advokaadibüroo osutas võlgnikule tsiviilasjas nr 2-23-9064 õigusabiteenust. Advokaadibüroo koostas osutatud teenuse arvestuse ja arve nr 20230327, millel kajastatud toimingud vastavad kostja esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-23-9064 tehtud eelnimetatud toimingutele 1 – 5. Samuti koostas advokaadibüroo osutatud teenuse arvestuse ja arve nr 20230566, millel kajastatud toimingud vastavad kostja esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-239064 tehtud eelnimetatud toimingutele 6 – 7. Arvestades viidatud menetlustoimingute mahtu, advokaadibüroo poolt võlgnikule ja teistele tsiviilasja nr 2-23-9064 kostjatele esitatud arveid ja neil kajastatud toiminguid ja ajakulu (dtl 2488 – 2497, 2664 – 2673), on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et advokaadibüroo esitas arved nr 20230327 ja 20230566 võlgnikule (mitte teistele kostjatele) tsiviilasjas nr 2-23-9064 osutatud õigusabiteenuse eest. Advokaadi poolt tsiviilasja nr 2-23-9064 kostjate esindamiseks tehtud toimingute ajakulu saab, arvestades toimingute õiguslikku keerukust ja mahtu, lugeda 5 tunni ja 55 minuti ulatuses tehtuks võlgniku huvides. Võlgnikul oli eelnevast tulenevalt lepingu, VÕS § 619 ja § 108 lg 1 alusel kohustus tasuda võlgnikule osutatud õigusabiteenuse eest advokaadibüroole tasu 1349 eurot (1007 + 342). Kalbro tasus 1. augustil 2023 advokaadibüroole võlgniku asemel võlgniku kohustuse 1007 euro ulatuses (dtl 1165). Kalbro väidab, et tema, advokaadibüroo ja võlgnik sõlmisid ülalviidatud kokkuleppe, mille kohaselt täidab Kalbro võlgniku kohustuse advokaadibüroo ees ja võlgnik hüvitab tasutud summa hiljem Kalbrole. Kõnealuse kokkuleppe sõlmimisel ei ole Kalbro nõude tunnustamise seisukohalt siiski määravat tähtsust. Seetõttu ei ole vajalik ka võlgniku juhatuse liikme A. Kalmeri ega Kalbro juhatuse liikme Hans Markus Kalmeri vande all ülekuulamine. Kui kokkulepe puudus, on Kalbrol võlgniku vastu nõue VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel võlgniku kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kalbro ajas võõrast asja, kui ta täitis võlgniku kohustuse 1007 eurot advokaadibüroo ees. Kalbro ei olnud võlgniku ja advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingu pool ega olnud kohustatud sellest lepingust tulenevaid võlgniku kohustusi võlgniku eest täitma (dtl 1169 jj). Samas sai võlgnik Kalbro tegevusest kasu, kuna ta vabanes advokaadibüroo ees kohustuse täitmisest ja kohustuse täitmisega lõppes advokaadibüroo nõudelt viivise arvestus (dtl 1165 – 1166) ning advokaadibürool ei olnud alust võlgnikuga sõlmitud lepingut üles öelda (dtl 1171). Kalbro, kellel oli sel ajal võlgnikuga sama juhatuse liige, s.o A. Kalmer, sai advokaadibüroole 1007 euro maksmisel aru, et ta ajab võlgniku, mitte Kalbro asja ning ta tahtiski nii toimida (dtl 1176 – 1177). Võlgnik juhatuse liikme A. Kalmeri isikus soovis, et kui võlgniku ajutine pankrotihaldur ei luba võlgniku vara advokaadibüroo arve tasumiseks kasutada, tasuks arve võlgniku eest Kalbro (dtl 2680). Kalbro poolt advokaadibüroo arve tasumist saab seega pidada VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes võlgniku tegeliku tahtega kooskõlas olevaks. VÕS § 1018 lõikes 1 ja § 1023 lõikes 1 sätestatud eeldused on järelikult täidetud. Kui Kalbro ei oleks võlgniku kohustust 1. augustil 2023 täitnud, oleks advokaadibüroo esitanud selle kohustuse võlgniku pankrotimenetluses. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis andnuks alust jätta advokaadibüroo nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Advokaadibüroo loovutas 9. veebruaril 2024 enda nõude võlgniku vastu õigusabiteenuse tasu 342 euro saamiseks Anteilile (dtl 2113 jj). Anteilil on VÕS § 164 lg 2 alusel eelmärgitut arvestades õigus nõuda advokaadibüroo asemel võlgnikult 342 euro tasumist. Kalbro ja Anteili nõuded on järelikult põhjendatud ja tõendatud ning maakohtu määrus tuleb nende tunnustamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tunnustab Kalbro ja Anteili nõudeid PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud järgus. VI 24

25

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.